Jopesaaga

Täna läksime siis Väikese Tüdrukuga koos Eedenisse, et talle uus jope valida.
Läksime kohe varakult - kodust lahkusime juba enne kümmet. Inimesi ja autosid oli tänavatel väga vähe - mina olin hästi rahulolev, et siis on poes ka vähe rahvast. Väike Tüdruk naljatas, et sellepärast on inimesi vähe, et poed on pühapäeviti kinni - alguses naersin, aga siis muutusin murelikuks :D
Õnneks nii see siiski polnud ja ka tööstuskaupade poed olid kenasti lahti.

Väike Tüdruk oleks tahtnud ühte kollast jopet, kuid see oli nii õhuke - ainult pealisriie ja ühekordne voodririie. Õnneks jätkus mul meelekindlust selle jope ostmisest keelduda - ma tean, et ma oleks pärast hullumoodi kahetsenud. Jäime Väikese Tüdruku teise valiku juurde, mis oli pehmem ja paksem, aga kahjuks lühem. Pikemate jopede muster talle aga ei meeldinud.

Uus jope on meil siis selline - ma vaatan, et pilt tuli udune, aga ei viitsi jopet uuesti välja kakkuma hakata.

Minu suureks üllatuseks oli jope suurusega 140 Väikesele Tüdrukule täpselt paras, ehk - hiljemalt järgmiseks kevadeks oleks jälle uut vaja olnud. Niisiis võtsime suuruse 146 - kui õlgu raputada, siis langevad varrukad keskmiste sõrmelülideni, nii et sugugi mitte LIIGA suur. Ometi on Väikese Tüdruku pikkus 134 ja ta pole sugugi pontsakas laps, kelle punnis kõhuke jope lühikeseks võiks tõmmata :P

See on jope, mis meid niimoodi ootamatult alt vedas, et lukk läks katki. Õmbleja juurde polnud ka mõtet viia, sest ta oli tilluke ja aprillis oli niikuinii plaanis uus jope osta.
Jope on nüüd kassimajas madratsiks - kassule vääääga meeldib! :)

Ja see on tema väga paks ja soe talvejope, mis +5 kraadi juures enam kanda ei kannata. Ja juba homseks lubatakse +7 kraadi, nii et nibin-nabin :) See mantel läheb nüüd pessu ja siis sõbranna lapsele.


Lõpp hea - kõik hea! :)