Kuna tüdruku isaks on luuletaja Indrek Hirv, siis oli kuidagi kõhe seda raamatut kätte võtta.
Et äkki teeb isale häbi või ma ka ei tea...
Aga polnud hullu midagi :P, hoogne, mõnel pool vallatu, hästi loetav kogukene, kusjuures illustreerimisel on kasutatud Tui 18-aastase õe maale - nii et üks armas 'ette-võte'.
Kirjutab Tui mitmest asjast - päris huvitav oli näiteks öko-temaatika, samuti luuletused kodanliku aja nostalgiast, armsatest paikadest linnas ja looduses, maal veedetud suvepäevade rambest rahust... Kuna luuletused olid kirjutatud lausa plika-eas (Tui Hirv oli raamatu ilmudes 22 aastane), siis on ka naiseks saamise uudishimust kantud luuletusi, kus neiu ise imestab oma võime üle abielumeeste päid segi ajada; samuti võis leida noore inimese süüdistusi, et inimesed on tühised või rumalad...
Riimi-luuletused olid justkui naiivsemad, vemmalvärsilikud, vabavärsis luuletuste hulgas oli tõeliselt kenasid.
Ei midagi väga tõsiseltvõetavat, kuid mitte ka ajaraisk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar