pühapäev, 27. märts 2011

Mõtteteri Vanast Indiast

Mul on õudne posu väljakirjutustega märkmikke - paraku ei loe ma neid mitte kunagi üle... või no, vahel harva satun mõnda lehitsema, üle paljude aastate. Eile lappasingi ühte, kust leidsin huvitavad mõtteterad. Kahjuks pole märgitud, millisest raamatust need pärit on.

*
Meeletu lohutab end minevikuga,
nõrgamõistuslik tulevikuga,
tark olevikuga.

*
Anda rumalale nõu tähendab teda vihastada.

:D, see on küll õige.

*
Inimest kaunistab tarkus,
tarkust rahulikkus,
rahulikkust julgus,
julgust leebus.

*
Millised on need, kes teda teenivad,
millised on need, keda tema teenib -
selline on ka inimene ise.

*
Ära võta käsile mingeid toiminguid - see on tarkuse esimene tunnus.
Kuid võtnud toimingu käsile, vii see lõpule - see on tarkuse teine tunnus.

*
Kui oled tark, ära vaidle vastu rikkale, valitsejale, lapsele, vanurile, askeedile, arukale, naisele, rumalale ega õpetajale.

Ehk siis: vaidle ainult naabri-onuga.

*
Saanud võitu uhkusest, muutub inimene meeldivaks.
Saanud võitu raevust, muutub ta rõõmsaks.
Saanud võitu kirest, muutub ta edukaks.
Saanud võitu aplusest, muutub ta õnnelikuks.

*
Mõistus ilma julguseta on omane naisele,
julgus ilma mõistuseta aga lojusele.

Siin ei kritiseerita naisi ega loomi vaid hoopis mehi, kes vabatahtlikult käituvad nagu lojused.

*
Hea naine töötab su jaoks nagu teener, annab nõu nagu nõunik, on imekaunis nagu ilujumalanna, on rahulik ja vastupidav nagu maa, toidab sind nagu ema ja rahuldab nagu hetäär.
Hea naine on kui kuus isikut ühes.

Vaat siis! :P
Huvitav, milline see hea mees veel võiks olla?

*
Kuni viienda eluaastani suhtu pojasse kui valitsejasse, viiendast viieteistkümnenda eluaastani kui teenrisse, pärast viieteistkümnendat eluaastat kui sõbrasse.

*
Rohi õnnetuse vastu - ära mõtle sellele! Kui mõtled õnnetusele, siis see ei möödu, vaid kasvab.

Kommentaare ei ole: