neljapäev, 24. märts 2011

JORGE LUIS BORGES "Labyrinths"

Oh, ma ei teagi, kui kaua ma seda kogumikku lugesin – kolm kuud vist küll.
Selle raamatu kaante vahel olid põhiliselt novellid, lisaks mõned lühemad esseed ja mõistujutud. Mõnes novellis oli palju võõraid sõnu, aga ma ei viitsinud sõnaraamatut kasutada, esseed olid palju lihtsamini loetavad – õnneks aga olin ma novelle eesti keeles lugenud.

Borgest on raske kirjeldada. Ta on müstiline ja absurdne, tohutult laiade teadmistega igasugu faktide ja teooriate alal, mille loogikat ta väga põnevalt oma tekstides käänab ja väänab.

Kuna lugesin inglise keeles, siis ma tsitaatidega uputama ei hakka :)
Üks siiski, põhimõtte pärast.

* There exist a river whose waters grant immortality; in some region there must be another river whose waters remove it. The number of rivers is not infinite; an immortal traveller who traverses the world will finally, some day, have drunk from all of them. We proposed to discover that river.

Death (or its allusions) makes men precious and pathetic. They are moving because of their phantom condition; every act they execute may be their last; there is not a face that is not on the verge of dissolving like a face in a dream. Everything among the mortals has the value of the irretrievable and the perilous.
(The Immortal)

Kommentaare ei ole: