FRANK WEYERS "Salvador Dali"

Väike kunstiraamat.
Palju maalide reproduktsioone ja fotosid nii Dalist, tema sõpradest sürrealistidest, Galast, kes oli tema muusa ja kauane kaaslane, ning ka tema veidratest 'skulptuuridest'. Mõned tema 'konstruktsioonid' olid päris ilusad, näiteks huulte- ja silma-kujulised prossid ja kuulus lõhnaõlipudel, kus pudeliosa moodustavad huuled ja korgiks on nina.

Lapsepõlv oli tal täiesti tavaline, kuid Dali oli siiski tähelepanuotsiv ja kapriisne lapsuke. Sündis Dali aastal 1904 - nagu minu mõlemad isapoolsed vanavanemad...

Ta äratas tähelepanu juba oma esimese, 14-aastaselt korraldatud kunstinäitusega ja pidas ise end alati eriliselt andekaks ja geniaalseks kunstnikuks.

Ta oli suur sõber luuletaja Federico Garcia Lorcaga. Ilmselt oli homoseksuaalne Lorca temasse armunud ja hiljem on Dali väga hoolega kinnitanud, et midagi romantilist nende vahel polnud. Kuid nad olid mingil ajal väga lähedased.

Oma naise, Gala, leidis Dali oma sõbra, luuletaja Paul Eluardi kodust - nimelt oli Eluard Galaga abielus. Dali armus Galasse nagu oma unistuste emasse ja tembutas ja hüsteeritses seal külas nii, et tema vaimse tervise pärast hakati juba tõsiselt muret tundma, kuigi ta oli alati veidralt käituda armastanud - algul selle pärast, et oli häbelik ja tahtis enda pealt tähelepanu oma Veidrusele tõmmata, hiljem ta juba vajas tähelepanu. Lõpuks pidi Gala lubama, et ei lahku Dali kõrvalt kunagi, ja seepeale mees rahunes.

Gala jäi veel ligi 20 aastaks Eluardiga ametlikult abiellu, kuid siiski alati Dali kõrvale, olles talle muusa, nõuandja, asjade korraldaja, hoolitseja, lohutaja ning muidugi tema talendi suur austaja. Gala oli Dalist 12 aastat vanem. Kusagil siis, kui Dali oli 55 ja naine umbes 67, hakkasid nende suhted jahenema, just siis nad abiellusid ja see üritus toimus kummalisel kombel väga vaikselt ja tagasihoidlikult. Dali lasi tollal ringi uue austajaskonnaga ja Galal oli palju noori armukesi... Siiski suhtlesid nad tihedalt kuni Gala surmani 1982. aastal, mil Dali oli 78 aastane ja Gala 90. Dali elas veel 6 aastat.

Dali mitte ainult ei joonistanud ja konstrueerinud, vaid pidas ka loenguid, kirjutas esseid ja isegi luuletusi. Igal pool, kus ta üles astus, saatis ta korda mingi skandaali või astus üles mingi veidrusega. Kord saabus ta loengule valges limusiinis, mis oli täidetud lillkapsastega. Siis jälle pidas loengut tuukriülikonnas, kus ta ei saanud hingata ja kust peale mõmina midagi kuulda polnud - ta oleks selle sees äärepealt lämbunud. Ta kõndis ringi justkui alati esinedes, nii et enamik fotosid temast on poseeritud, tema poolt kontrollitud - vähesed fotograafid on saanud teda Omaenda Eriomase Käekirjaga või oma nägemusega esitada.

Lapsena kartis Dali hüsteeriliselt rohutirtse, nii et kui mõnel Dali maalil on rohutirts, tähendab see 'hirmu'. Samas karbonaadilõikude olemasolu maalil tähendab, et maalitav oli Dalile armas või meeldiv - sest karbonaadi armastas Dali väga :) Sipelgad Dali maalidel on aga roiskumise metafooriks.

Dali mõjub kunstielus ärritavalt, sest ta on hirmus kallis, aga kriitikud hindasid tema talenti keskpäraseks. Kuulsaks sai Dali juba 30ndate aastate alguses, kuid siis oli see majanduskriis ja seejärel tuli Teine maailmasõda, nii et rahalises mõttes sai Dali edukaks alles 40ndate teisel poolel, kui ta ise oli 40 aastane. Aga sealtmaalt läks tal kenasti, temast ei tüdinetud kunagi :)

Nii palju siis Dalist :)