WILLIAM SHAKESPEARE "The Taming of the Shrew"

Järjekordne jant! Mitte nii jabur kui mõni teine, aga see-eest ääretult tagurlik lugu sellest, kuidas üks mees oma pirtsaka kaasa taltsaks koolitas :D  Mul on selline tunne, et tänapäeval oleks seda raske lavastada nii, et see suurele osale saalitäiest vaatajatest vastu ei hakkaks - aga võib-olla ma eksin!

Näidendil on veidral kombel eellugu.

Aadlik näeb maas vedelevat joodikut ja talle tuleb pähe mõte viimase arvel nalja teha. Ta laseb oma teenritel pilditu joodiku oma koju, kõige paremasse magamistuppa kanda ning õpetab oma teenreid mängima, et mees on nende isand, kes on peast üle tosina aasta soe olnud ja arvanud, et ta on hulgus. Veel laseb ta ühel oma teenritest naiseks riietuda ja mängida abikaasat, kes ootab oma mehe paranemist ja nendest 'hulguse-fantaasiatest' loobumist.

Noh, joodik ärkab ja lepib lõpuks sellega, et ta on peenest soost. Ta tahab kohemaid oma 'naisukesega' linade vahele puhuda, kuid 'naisel' on teine plaan - lahutada meelt läbi rändava näitetrupi etendusega, kes pakuks vaatemängu nende endi kodus.

Ja alles nüüd algab pealkirjale vastav näidend.

Itaalias, Padua linnas elab papa Baptista oma kahe tütrega: Bianca on mahe ja võluv, vanem õde, Katharina aga nõudlik, ilmetu välimusega ja terava keelega.
Kohalikud mehed Hortensio ja Gremio on mõlemad Biancasse armunud, kuid papa Baptista isegi ei kaalu noorema õe kosilasi enne, kui vanem õde on tanu alla saanud. Nii otsustavad noormehed leida kellegi, kes vanema õe teelt ära koristaks :D  Ja leiavadki sellise: Verona linnast tuleb oma sõbrale Hortensiole külla Petruchio, kes piisava kaasavara korral võiks ka naissaatana kosida, kuna on väga külma närviga mees. Tema ongi sobiv kaasa Katharinale. Papa Baptista on nõus ja Katharina nõusolek ei huvita kedagi - ta pole ju nagunii kunagi millegagi nõus.
Nüüd püüavad teised mehed Biancale läheneda. Hortensiale ja Gremiole lisandub Pisa linnast tulnud Lucentio. Hortensio ja Lucentio sokutavad end Bianca majja õpetajaks. Selleks tuleb portsul inimestel teeselda, et nad on keegi teine - ma ei saa tõesti aru, miks see motiiv nii paljudes näidendites on? Iiiigaaaav!

Lõpuks on Hortensio abielus rikka lesega, Petruchio Katharinaga ja Lucentio Biancaga.
Petruchio on oma Katat dresseerinud nii, et ei anna talle mitte midagi (sh söök ja uni), kuna mitte miski polevat naise jaoks piisavalt hea (toit liialt kõrbenud, kleit liiga kole, et selga panna jne).

Mehed veavad kihla, kelle naine on kuulekam.
Kihlveo võidab Petruchio, kelle Kata peab lõpus veidra manitsuskõne teistele naistele (lesele ja oma õele), kuidas tuleb oma isanda soove austada ja teda teenida.
See oli päris veider ikka :P

Need näivad ka kellegi teisena...
- izismile.com -

Mis vaesest joodikust saab - sellest pole minu raamatus sõnagi!