teisipäev, 28. oktoober 2014

Perfektsionisti raske elu

See jutt pole loomulikult minust :D
Mina ei näe perfektsionismi juures suurt head midagi...
Iga inimene peaks püüdma oma tööd korralikult teha, aga samas peaksid nii inimesed ise kui ka 'ülevaatajad' aru saama, et vead tulevad, tegemist on inimeste mitte robotitega, ja robotite-masinate töökindlus pole ka sugugi mitte garanteeritud. Perfektsionistid põhjustavad endale ainult asjatult hingepiina ja käivad teistele närvidele.


Aaaga minu pr Ema on perfektsionist... ja VT pea-aegu ka. (Minu meelest saab tublit ja korralikku inimest perfektsionistiks nimetada alles siis, kui ta ise mõningase uhkusega teatab, et on perfektsionist).

Eile juhtus selline asi, et ta /VT/oli osa ajaloo kodusest ülesandest tegemata jätnud. Õpilaspäevikus olevad töövihikuleheküljed käisid käesoleva teema kohta ja kooli sisevõrgus olevad leheküljenumbrid käisid uue teema kohta. VT vaatas lihtsalt et "töövihik see-ja-see lk", tehtud - ja ei kontrollinud üle, kas päevikus ikka on samad leheküljed märgitud - tavaliselt ju on.
Ja selgus, et ta oli üks kahest õpilasest, kellel see tegemata jäi.
VT pidi pea-aegu infarkti saama oma sõnul. Te kõik teate seda tunnet, kuidas veri soontes tardub!... VT lisas, et ta tundis, kuidas tal vererõhk hüppas lakke ja ta arvas, et jääb otsekohe haigeks.
Kodus ta lausa vabises sellest rääkides: milline häbi! milline prohmakas!
Ta oli veendunud, et õpetaja on tema peale kohutavalt pahane ja pinnib teda järgmises tunnis (täna!).

Mina muidugi rääkisin, et "Sa oled ju kogu aeg nii tubli, nii vastutustundlik ja hoolikas; igal inimesel juhtub selliseid asju; kindlasti ei hakka õpetaja sinust halvasti mõtlema ega sind vahele võtta püüdma jne," aga VT rahunes alles siis, kui lubasin, et ta võib täna koju jääda - sest ta nii kartis tänast ajalootundi.

Siiski oli tal sellest tühisest asjast närv nii püsti, et kui tal matemaatikaülesanne välja ei tulnud ja ma - olles ülesandele pilgu heitnud - uurisin, kas ta ikka mäletab, et matemaatikas käib ümardamine teistmoodi kui ajaloos, et võibolla sealt tulevad vead, siis ta oli enda peale nii vihane, et ta selle unustanud oli, et pidime nutuhoo tõttu õppimise sootuks katkestama...

Oijah...


Täna on VT esimest korda elus kodus selle pärast, et ta kardab ühte koolitundi...


***

Viljandi koolitulistamine on ka meil kõvasti arutamist leidnud.
Mina ja Mees oleme mõlemad selles koolis käinud..., Mees käib siiamaani klassikokkutulekutel, mina mitte, aga üks mu kahest sõbrannast on mu pinginaaber just sellest koolist...
Meie ajal oli seal 1600 õpilast, nüüd on seal vist ainult põhikool...



Aga nendest tulistamistest oleme VT'ga varemgi rääkinud - tema on meie peres ainuke, kes uudiseid vaatab :D
Ta ütleb, et ta tunneb ennast kohe halvasti, kui ta ei tea, mis toimub.
Ma tahaks emotsioonitut lakoonilist ülevaadet ainult, et keerame kella ja vahetame ministrit ja...



***

Ah, veel üks asi, millest olen tahtnud kirjutada.
Ma olen alati olnud sookvootide vastu, aga viimasel ajal olen hakanud mõtlema, et naiste sageli siiski alalhoidlikumat ja hoolivamat häält on poliitikasse väga vaja ja kui nad ei suuda ega tahagi sotsiopaatiliste kalduvustega võimuhullude meeste hulgas end esile võidelda, siis tuleb nad kasvõi kvootide alusel vastu võtta - muidu jäävad otsused ja poliitikasuunad toetama edevaid ja ahneid sotsiopaate.

Naised võimule! :)



Natuke naisi:




vene politsei :)




meh?







Ja tulevane valitsejanna:


Pildid kõi ikka izismile.com'ist

Kommentaare ei ole: