"King John" on ajalooline draama, mille peategelaseks on 12.-13. sajandil elanud Inglismaa kuningas John. Nagu enamikes kuninga-nimega draamades, käib siingi jube võimuvõitlus ja kuna kõiki kogu aeg tapetakse, on alati segadus, kellele see kroon siis õigupoolest kuulub?
Prantsuse kuningas Philip nõuab, et kroon antaks Arthurile, kes - kui ma õigesti aru sain - oli Johni vanema venna poeg. Et neid kaht riiki lepitada otsustatakse, et Philipi poeg Louis abiellub Johni nõo Blance'iga.
Siis aga ilmub välja Rooma paavsti saadik, kes nõuab, et Prantsusmaa usutaganejast Inglismaaga liitu ei sõlmiks - pulmad aga on juba peetud. Paavsti saadik nõuab, et Prantsusmaa peab kas Inglismaad ründama - või peab Ingismaa jälle paavsti käsu alla tulema. Igatahes algab sõda ja Inglased vangistavad noore Arthuri. Kuningas John käsib ta surmata, kuid tema alam Hubert, kes lubab Arthuri tappa, ei suuda seda teha.
Nüüd aga otsustavad Inglise ülikud, et John läks Arthuri tapmisega liiga kaugele. Nad keelduvad Johni toetamast ja lähevad Prantslaste poole üle. Nad toetavad Prantsusmaad, kuna Arthuri surma tõttu on Louis'l abielu kaudu õigus Inglismaa troonile!
Assoo, lisan siia, et Arthur otsustas omal käel põgeneda: kargas müürilt alla ja suri.
Siis aga kuulevad inglise ülikud juttu, et Louis laseb nad võidu järel tappa. Ülikud lähevad nüüd jällegi Johni poole üle. Kuningas John aga on vahepeal miski munga poolt mürgitatud. Oma poja Henry palvel andestab ta ülikutele. Kuningas sureb ja kroon läheb tema pojale Henryle. Kaotusi kandnud Prantsusmaa ei taha enam sõdida ja teeb Henryga rahu, tunnistab tema õigust Inglismaa troonile.
Ega sündmustikus polegi Shakespeare'i näidendite võlu - ikka neis dramaatilistes monoloogides. Samas on isegi tema draamade alguses sageli veiderdamist ja jantimist, mida on lausa piinlik lugeda. Võimalik, et eestikeelsetes tõlgetes on need veidi silutud!? Georg Meri ehk ei osanudki nii labane olla :D Ma pean tunnistama, et olen eesti keeles läbi lugenud vaid "Hamleti". Aga mul on suur kolakas ingliskeelne raamat, kus on väidetavalt absoluutselt kõik sees, mis Shakespeare kirjutas.
"King John" on üheteistkümnes näidend siin.
Aga kuuendast näidendist hullemat jama pole ma elu sees lugenud - see oli komöödia nimega "The Comedy Of Errors" ja ma ei teagi, kas seda on eesti keelde tõlgitud. Isegi Rabindranath Tagore romaan "Laevahukk" ei löönud niimoodi oma lamedusega pahviks :D - kuid kui ma seda "Laevahukku" lugesin, polnud ma vist küll mitte ainsatki india armastusfilmi näinud ja kogu see mõttetu ahastamine ja üüratud saatuslikud möödapanekud võtsid mul ikka kulmu väga kõrgele. Luuletused on Tagorel ju väga ilusad! Shakespeare viskab ka selliseid nalju nagu "pruut ja peigmees paaris, niki-naki naeris" - no ei aja naerma tänapäeva lugejat! Aga kurbi heietusi käte ringutamise kõrvale oskab ta väga kenasti teha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar