Liiga kiire elu...
* Elame ühiskonnas, mida valitseb krooniline kiire. Inimene pole mitte keegi, kui ta ei suuda näidata, et tal on pidev ajapuudus. Kiirustamisest on saanud oma identiteedi loomise viis. Identiteet luuakse selle abil, et kalender on täis. Ainult see inimene eksisteerib, kelle mobiiltelefon heliseb. Kui kiiret pole, võib see olla märk, et sind polegi olemas. Sind ei vajata kusagil.
* Paljud unistavad oravarattalt mahaastumisest. Nii mõnedki räägivad sellest ohtrasõnaliselt ja igatsevalt, kuid vähesed teevad oma unistuse lõpuks teoks. Miks? Astudes välja valitsevast elukorraldusest, sellest, mida peetakse normaalseks, astub inimene suurde üksindusse.
* Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.
* Tundub, nagu tormaksid kõik järgmisesse hetke, käesolevast momendist kaugemale. Otsekui teeksime pidevalt valesid asju, sest tegelikult peaksime juba tegema järgmisi asju järgmisel hetkel. Valitseb krooniline kiire.
Kroonilise ajanappuse tõttu ei ole keegi enam kontaktis sellega, mis on siin ja praegu. Et keegi pole kohal nüüd ja praegu, pole enam kellegagi võimalik lähedust saavutada. Me möödume üksteisest, kohtamata õigupoolest kedagi.
* Inimene ei taju, et ta hing on aeglane. Kiiretempolises, tulises elurütmis jääb hing maha. Kui hing jääb maha, kaotab inimene kontakti oma sisemise minaga. Tagajärjeks on tühjus, inimene ilma identiteedita.
* Sisukat elu ihkav inimene valib kiirustamiseta elu, isegi kui see viib ta ümbruskonnaga vastuollu. Tõenäoliselt viib. Kuid see viib vastuollu ka iseendaga. Algab kodusõda, kus üks osa inimesest tahab rahu ja vaikust, teist osa aga tõmbab palavikuline tempo ja toimekus. Ometi on temas hakanud tekkima armastav suhtumine iseendasse, mis aitab jõuda tõsinemiseni ning soovini enda eest hoolitseda.
- tjah, tavaliselt arvatakse ju vastupidi – et just ettevõtmiste ja hobide hulk teeb elu sisukaks. Kes teab, ehk ei vaja kõik sügavutiminekut. Ma mõtlen, et kui neil poleks kogu aeg kiire, siis nad jääksid haigeks, sest neil pole mingit kavatsust endasse või üleüldse millessegi süüvida. Igatahes minu puhul Hellsteni jutt kehtib - sisukas elu on kiirustamisest vaba elu.
* Kui rahulikkus ja julgus on ühendatud, sünnib paradoksaalne efektiivsus: inimene teeb vähem, kuid saadab korda rohkem. Ta teeb vähem seepärast, et on endaga rahus. Ta juhindub oma isiksuse sügavamatest vajadustest, seetõttu ei ole tegude paljusus talle eesmärk omaette.
/.../
Olulised asjad toimuvad seal, kus on rahu.
5 kommentaari:
Aitäh Sulle nende tsitaatide eest!
minult röövivad su tsitaadid vahel rahu. raputavad.
arvata võib, et alateadvuses ma otsingi seda, aga kergemaks see elu küll ei tee.
uurija -
võta heaks! Rõõm, kui siit endale midagi leidsid... :)
soodomakomorra -
see on küll huvitav!... Mu isa arvas kunagi tsitaatide kohta, et need pole kunagi NEED, mida ise raamatust valiks ja sageli ei saa üldse arugi, mida teine inimene mingis tsitaadis näinud on. Ma olin temaga täiesti nõus, aga ... noh, mulle meeldivad tsitaadid... :), ma ei saa neid panemata jätta.
(Nagu kirjanik Toomas Raudam mingis raamatus ütles, umbes:
"Mulle meeldivad tsitaadid. Tahaksin ka ise olla tsitaat."
:D, aga kus see nüüd oli - ei mäleta...)
Tõepoolest tekib vahel huvitav "saba". Sina võtad tsitaadi kuskilt ja kirjutad siia ja mina võtan tsitaadi siit ja kirjutan oma märkmikusse. Harrastan põhjalikumalt seda süstemaatilist mulle meeldivate tsitaatide üleskirjutamist (internetist ja raamatutest jms) umbes pool aastat. Tsitaat on nagu üks terviklik tomp ja nii ta siis rändab erinevate inimeste maailmade vahel, kummaline. :) Kõiki ma muidugi ei kirjuta, aga mõned lihtsalt jäävad päevaks kummitama ja igasuguseid mõtteid tekitama.
Keep up! :D
Aitähh:) Sattusin siia juhuslikult, kuid tundub et jään lugejaks:)
Edu ja terviseid kogu Su perele:)
/Ruth, Tartumaalt/
Postita kommentaar