ŠANTIDEVA „Bodhitšarjavatara“

See raamat on kolmas sarjast "Budismi pühad raamatud".
Šantideva elas 7. sajandil Indias ja tegelikult pole tegemist otseselt pühakirjaga vaid lihtsalt budistide hulgas väga kuulsa raamatuga.

Mulle meeldib aeg-ajalt lugeda religioosseid hümne ja enese ja teiste vaimseks ärgituseks kirjutatud tekste. Kas nende lugemisest mulle endale mingit spirituaalset kasu on, ei tea... No Daodejingi ja Dhammapada lugemine on iseenesest selge nauding... need on nii ilusad!

Mõned manitsused sedalaadi raamatutes on küll kangesti naiivsed - siin nt „ära ole vihane, kui kedagi teist kiidetakse.“ Ilmselt olid paljud ’pühamehed’ üpris lapsikud ja tobedad.

Minu jaoks on veider ka see, et elujanu ja armuiha surmamiseks manatakse ’pürgijatele’ silme ette, et inimese keha on üks ’sitta täis kott’ mida hoiab püsti luukere... Hästi piiikalt seletatakse seda. Mind see küll ei veenaks. On siis on. Sõrmed näevad omamoodi.

Samas IX peatükk ’ületavast mõistmisest’ oli filosoofiline ja keeruline – see teema on igal pool keeruline, kus seda käsitletakse :D

Seevastu X peatükk, kus jagati õnnistust kõikidele olenditele igasugustes seisundites, oli armas lugeda. On sellised tegelased nagu bodhisattvad, kes võiksid küll nirvaanasse vaibuda ja elu rat-ta-taalt maha astuda, kuid nad eelistavad jääda maa peale ümber sündima, kuna nad soovivad kõikide olendite valgustumisele kaasa aitama jääda. Oma suuremeelsuses võib bodhisattva kujutleda, et annab oma heateod teistele :), ja võtab teiste patud oma hingele. Ei mina tea, kas selle kujutlemisest kuidagi abi on, aga nii kena ja suuremeelne iseenesest ju :)... Nii tore oleks, kui ma saaks oma karmat parandada nii, et keegi – keda see ei kahjusta – portsu minu halvast karmast enda kukile tõstab ja mulle kingib oma heade tegude tulemusi :)...

Ttsitaate:

V 47 – Kui tuleb soov liikuda või soov rääkida, siis uuri esmalt oma meelt, et kindlalt ja õigesti toimida!
V 48 – Kui leiad, et meel on ihar või vihane, siis ära tee ega räägi midagi, vaid ole nagu
puutükk.

V 71 – Kui sa ennast niiviisi valitsed, siis ole alati naerul näoga, ära kortsuta kulme ega heida morne pilke! Tervita olendeid esimesena ja ole nende vastu sõbralik!

V 72 – Ära kolista, kui liigutad istet või muud eset ja ära suru ust jõuga lahti! Tunne alati vaikusest rõõmu!
:)

V 79 – Räägi usalduslikult, selgemõtteliselt, meeltrõõmustavalt, kõrvameelitavalt, kaastundlikult ning leebe ja maheda häälega!

V 89 – Vaata olendeid avameelsel ja sõbralikul pilgul, sest virguda saab vaid nende abil!

VI 21 – /Kannatused on kasulikud./ Nende mõjul kaob ülbus nind tekib kaastunne sansaaras viibijate vastu.

Kõigel on põhjus(taja)...
VI 33 – Järelikult, kui nähakse, et sõber või vaenlane teeb halba, siis tuleb mõelda: „Sellel on põhjus,“ ning säilitada rahu.

VI 45 – Mina tobe ei ihka küll kannatust, ometi olen aga ihanud seda, mis on kannatuse põhjus.

VI 115 – Sõbralikkusest lugupidamine – see on olendite suurus.

Huvitav on see, et kui meil ei sobi öelda, et vigasus on puue (midagi on puudu) või et iluvead (rangis jalad nt) on kellegi puudus, siis idas leitakse, et kõik sellised asjad – sh naisena sündimine :) – on karistus eelmise elu pattude eest, mis tähendab, et nad näevad neid asju pahadena. Samas pole pahe midagi sellist, mida tuleks peita - see lihtsalt on maailmas olemas. Mis on parem – loomulikkus või kultuursus?
VII 57 – Uhkuse pärast on nad sattunud halbadesse sündidesse ja kui nad ongi sündinud inimestena, siis ei ole neil rõõmu: nad on orjad teiste toidul või nõmedad või inetud või igerikud,
VII 58 – keda põlgavad kõik ja kes piinlevad uhkusejäikuses.

VII 176 – Kes soovib võimatut, selle meel kattub plekkidega ja ta lootused luhtuvad. Kes aga millegi peale ei looda, sellel õnnestub kõik hästi.
VII 177 – Sellepärast ei tohi lubada ihuhimude vohamist. Vaid selline ihaldatud asi toob õnne, mis jäetakse võtmata.

IX 126 – Kui Jumal toimib tahtmata, siis on ta millegi muu võimu all. Kui ta toimib tahtlikult, siis on ta sõltuv tahtest. Kui ta toimib, kuidas on siis lood tema jumalikkusega?

X 20 – Olgu saadaval rõivaid, toitu, jooki, lillevanikuid, sandlit, ehteid – kõike vajalikku, mida süda ihaldab!
X 21 – Vabanegu hirmunud hirmust, saagu kurvameelsed lõbusaks! Saagu ärevad ärevusest lahti ja leidku kindlustunde!
X 22 – Saagu haiged terveks! Vabanetagu kõikidest kütketest! Saagu nõrgad tugevaks ja tehku nad teistele head!

X 26 – Kaitsku jumalad neid, kes on unes või purjus või hullunud, ja neid, kes haigena üksinduses vaevlevad! Kaitsku nad lapsi ja vanakesi, kellel ei ole ülalpidajaid!
X 27 – Vabanegu nad kõigest halvast, olgu neil usku, mõistust ja kaastunnet! Olgu nende välimus ja eluviis täiuslik, suutku nad alati eelmisi sünde mäletada!

See on ju küll kena ja tujuloov palve!?
Aga nüüd lõppu midagi itsitamaajavat ka:

X 30 – Kui palju ka ei oleks maailmas naisi, sündigu nad kõik meestena!

:D
Mehena sündida oli parem ja väärikam, sest naine peab ju ikka pere eest hoolitsema – niisiis on mehel kergem virgumiseni jõuda :)

Uskumatu, et Linnart Mälli, kes ka selle raamatu tõlkis, ei ole enam meie seas... :(