laupäev, 28. mai 2011

Päevake

Magama jäin jälle kell üks ja ärkasin jälle pool kuus hommikul - sedapuhuku paraku metsiku peavaluga. Kuna Mees läks toiletti, siis krabistasin tabletikarbis ja ajasin 4 tabletti 400 mg ibumetiini suhu, sest kuna on laupäev, pidime Väikese Tüdrukuga linna minema. Püüdsin uuesti magama jääda, mis ka õnnestus, kuid poole üheksa ajal ärkasin sama suure valuga. Võtsin veel 4 tabletti ja pikutasin. Tunni aja pärast tulin ikka üles ja ütlesin Väikesele Tüdrukule, et võin temaga küll minna litri-täidisega palli ostma, mida ta tahtis, ja ta ka rämpstoitu sööma viia, kuid ujujat minust täna küll pole.

Jalutasime siis Zeppelini poole, aga - täna oli ju miski rattaspordivärk, nii et teed olid eemaldatavate metall-taradega kinni pandud. Foorid vilkusid, liikluspolitseinikud valvasid... Uuh, nagu miski ulmekas - maailm polnud enam endine :) - mitte ei saanud aru, kuhu tohtis minna ja mida teha, aga selge oli see, et üle aia otseteele ronida ei tohtinud ja sama käis ka aia alt läbi roomamise kohta - milleks polnud küll isugi. Aga õnneks just Zeppelini juures oli võimalik üle tee minna. Seal lõppes ka tänavate tühjus ja algas hullutav melu. Üks issi pillas 3 meetrit minust eespool lapse kampsuni maha ja ma hüüdsin teda täiest kõrist ja Väike Tüdruk huilgas kaasa, aga kuulda polnud suurt midagi. Eks ma siis jooksin talle kampsuniga järele.

Aga litritega pallid olid Novaluxis otsa saanud :(


Läksime siis McDonald'si poole - sealkandis oli rahvas nii tiheli, et ma ei saanud pika puurimise peale aru, kas see asutus üldse avatud on - kõik maja küljed olid nagunii paksult rahvast täis. Polnud võimalik näha, kas ustest käiakse. See kõik oli väga õudne minu jaoks, see kõndiv, jooksev, sumisev, hõiklev ja igasuguste sealdeldistega ringisõitev rahvamass. Tundsin, kuidas mu silmaalustest lurinal viimanegi rasva ja veemolekul kaob...



Panin ette, et läheme Hesburgerisse, mis polnud tühja kõhuga kodust väljunud Väikese Tüdruku jaoks just rõõmustav pakkumine. Ta mossitas ja kiirustas mind tagant, kuni ma pahandasin, et minul polnud üldse vaja siia ronida oma peavaluga ja mina pole süüdi selles õuduses, mis linna-peal toimub. Selle peale kõndis Väike Tüdruk mõnda aega minu selja taga ja ütles siis vabandavalt, et ta oli näljane ja väga pettunud. Minu paha tuju läks ka silmapilk üle, kuigi ma olin juba kujutlenud, kuidas ma terve juunikuu teda mitte kusagile ei vii...

Hesburger oli pea inimtühi. Nosisime kõhud täis ja tujud läksid paremaks.
Siis käisime veel kulinapoes, kust Väike Tüdruk ostis endale liblikaga kaelaketi ja peavõru. Peavõru pani ta kohe pähe, mis siis, et firmasilt selle küljes lipendas :D


Siis käisime loomapoodides ja ostsime kassikesele jonnipunn-hiire, kes alati püstakile tõuseb :) Kassu oli vaimustuses! :) Samuti oli väga rõõmus Väike Tüdruk ja lausa tantsis ülejäänud tee koju. Usun, et oma 6 kilomeetrit kõndisime me küll ära, nii et tubli tiiru tegime.

Kodus võtsin jälle 4 ibumetiini, pikutasin paar tundi ja siis võtsin veel 4. Noh, paremaks läks küll, aga ega ma ikka veel eriti pead liigutada ei julge. Ja homme ma täitsa puhkan, ainult triigin pesu ja vannitan Väikese Tüdruku, aga pirukaid ei tee ega korista. Vist pingutasin sel nädalal veidi üle, sest olen paaril päeval koledasti ära väsinud küll.




Täna pole ma ridagi lugenud, aga kuna mul jäi bloggeri tõttu üks ports Tommy Hellsteni tsitaate üles panemata, siis teen seda täna õhtupoole :)

13 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Kas nii palju tohib üldse korraga tablette võtta?Mina oleksin küll surnud vist.Äkki enam ei mõjugi.

Anonüümne ütles ...

(karikate emand olen)

Ei tohi muidugi, aga maks ei valmista mulle esialgu veel mingeid probleeme - peavalud küll. Eks kui kõht valutama hakkab, siis mõtlen järgmist sammu.

Kindlasti on sagedase tarvitamise tõttu tablettide mõju mulle nõrgem, kuid mingil määral nad ikka mõjuvad. Alla nelja pole siiski mõtet võtta - see tähendab lihtsalt, et paari tunni pärast tuleb ikkagi 4 tükki võtta, aga esimese 4 tabletiga jääb mõnikord üle küll.

Anonüümne ütles ...

16 ibukat!!!
Parem mine arstile ja lase oma peavalusid uurida, äkki on midagi migreenilaadset või saab lihtsalt mingi sulle sobivama- mõjusama ravimi välja kirjutada.
Ritsik

h2ving ütles ...

Ma olen juba ammu seda mõelnud, lugedes su tabletiüledoose kuid pole julgenud midagi öelda :(

Anonüümne ütles ...

sa kirjutad oma tablettidest sedavõrd kergelt ja segolt, et teed sellega isegi oma ennasthävitava eluviisi romantiliseks ja ilusaks.

Soodoma

Anonüümne ütles ...

(karikate emand olen)

No mul uuriti peavalusid mitmes haiglas ja igal aastal, kui olin 8-15 aastane. Mitte mingisugust füsioloogilist põhjust ei leitud. Kui olin 14 katsetati antidepressantidega ja need võtsid peavalud (palavikud, unehäired, minestamised jms) ära. Viimased ad-doosid aga pole millelegi ideaalselt mõjunud, kuid kuna me arstiga olime mõlemad seda meelt, et depressiooni mul pole, siis neid annuseid ei suurendatud. Igale asjale ei leia ka arstid lahendust. Ja peavalud on nimelt sedalaadi vaevused, millele vist oma pooltel kordadel elu lõpuni põhjust ei leitagi. Sama on valu vaigistamisega - mõnele justkui ei mõjugi miski. Ja sama on unehäiretega.

Tegelikult ma mõtlen küll, et ehk saab mingi 'retseptitableti'. Kuid need on raudselt neljast ibumaxist kallimad ja hetkel see rõõmu just ei tee...

ritsik ütles ...

nõelravi?

Anonüümne ütles ...

(karikate emand olen)

Kolme spetsialisti juures käidud, aga ikka lapsena-teismelisena...
Ei mäleta, et abi oleks olnud.
Antidepressantidest oli seevastu väga selgelt abi ja seda mäletan väga eredalt... :D
Seega nagu ei usugi enam muudesse variantidesse (peale ad'de) ega viitsi neid otsida-katsetada.
Ilmselt jah, peaks, millalgi... Iga spetsialist ju leiab ka midagi :D - midagi on ju ikka veidi viltu või kulunud või mida iganes. Siis käid ja ravid asju, mis tegelikult üldse ei mõjuta - see on fakt, et nii läheb, alati on läinud. Olen oma elust kindlasti kokku kuid kulutanud täiesti mõttetute protseduuride peale, mis pole summagi aidanud. See on nii tüütu. Parem elan niisama, kuni suren :D

Anonüümne ütles ...

(karikate emand, jälle :p)

Seda veel, et mu tervis on NIIIIII palju parem praegu, kui ütleme sünnist 20 eluaastani, nii et ma ei suuda nende 16 ibumaxi pärast väga muretseda - ei usu, et see on kehale väga palju hullem kui enda pildituks joomine, mida 'noorest peast' ikka harrastatud sai. Aga 20aastaselt tutvusin ma oma Mehega ja kõik kogemused nähtusid sellest ajast peale läbi teistmoodi prisma... Sellepärast ma kirjutangi oma blogis nii palju armastusest: see päästab elusid.

Anonüümne ütles ...

Ma soovitan omast kogemusest "Solpadein" lahustuvaid tablette (2 500mg-st lahustatuna klaasi veega).Maitse on muidugi vastik, kuid u 30 min. möödudes hakkab mõjuma... Olin ka kaua aega oma peavaludega hädas...käisin mitmed arstid läbi:S ...lootusetuse tunne oli juba:(
Sulle soovin mõnusat kevadet!
/Ruth, Tartumaalt/

Anonüümne ütles ...

2 tk 500mg-seid:P
/ikka Ruth/

Anonüümne ütles ...

(karikate emand olen, endiselt ei saa kommenteerimiseks sisse logida)

Aitäh heade soovide eest, Ruth :) - kaunist kevadet Sullegi!
Ja ka lahustuva Solpadeini mõte on hea - ma polegi vees lahustuvaid tablette proovinud, aga idee poolest peaksid nad kiiremini mõjuma. Ja ikka on rõõmustav kuulda, et keegi leidis pärast pikki otsinguid millestki abi :)

Skarabeus ütles ...

Päris hirmus.Tabletikogum,ma mõtlen.Mäletan end kunagi eleeniumi võtnuna noorelt---ma võinuks neid võtma jäädagi,kuni lihtsalt arvasin,et ühel hetkel ma ilmselt suren selle kätte,aga tolku tablettidest ei olnud...
Teismelisena jäi mind vaevama akne ja sellega ma pean ka lõpuks surema,loodetavasti õigel ajal.Ainuski tablett,salv,kreem,elektriravi,kosmeetika,koorimine,erilahus,hormoon- ja loodusravi,mida iganes---pole kogu elu jooksul aidanud.Esivanematel pole eales seda probleemi olnud,kunagi.Jah,mõni kohe on selline nagu ta on ja mis me teha saame.