Kriitika

Minu jaoks on kritiseerimine midagi sellist, mille koht on töö juures ja perekonnas, kuid sõpru-tuttavaid kritiseerida on minu meelest häbematu. Töö puhul on selge, et inimene peab tegema seda, mille eest talle makstakse – kui ta teeb midagi valesti või viletsalt, siis endastmõistetavalt tuleb sellest teada anda. Koduga on nii, et keegi ei taha elada tingimustes, mis on talle vastukarva – ikka tuleks välja öelda, kui teise käitumise juures sind miski ärritab. Aga mida öelda, kui tuttav tuleb ütlema, et talle ei meeldi kuidas sa midagi teed - näiteks riided, mida sa kannad. Ma ei suuda kujutleda vastust, mis oleks autentne, siiras ja samas kena. Näiteks minu spontaanne vastus oleks: „Ja siis?“ – aga see on ju nähvamine...

Tegelikult ma vastan sedalaadi mõttetule kriitikale ka alati viisakalt, selgitades ühe-kahe lausega, miks ma olen otsustanud nii teha, või kuidas see on juhtunud. Kuid ma ei suuda mõista, mis on sedalaadi kriitika taga. Mida võidan mina sellisest kriitikast ja miks peab kritiseerija vajalikuks midagi sellist öelda? Kas on võimalik, et ta arvab, et tema arvamus on mulle nii oluline, et ma muudan midagi? Jah, on küll võimalik, nii imelik, kui see minu meelest ka pole. Meie seas liigub ringi ’tähtsust täis’ inimesi, kes usuvad, et nende kriitilistel hoiakutel on tähtsust ka väljaspool neid endid, kellelegi teisele. Ma ei usu, et see väljaspool armumist niimoodi on – igal inimesel on ikka omaenda hoiakud, mis on tingitud nende elukogemusest, ja nende valikuid jutujätkuks koledaks või sobimatuks nimetama minna on ... noh ... kole ja sobimatu :p

Ma ise küll tõesti ei tunne mitte kunagi vajadust enda sugulasi või tuttavaid kritiseerida. Ma ei pea kriitikaks selliseid asju nagu küsimus: Kas võiks raadio vähe vaiksemaks panna, mind see segab. Pigem ikka: Kuidas sa võid suitsetada, see hais on rõve! Või: Miks sa köögiseinad oranžiks värvisid – see on lämmatav! Mulle ei meeldi sinu muusikamaitse! Mulle ei meeldi pildid, mis sa oma blogisse paned. Vms. Mida nad peaksid peale hakkama teadmisega, et mulle ei meeldi nende juures miski? Olgu, mõnikord mind häirib miski ja see on minu probleem. Kui ma sellest räägin, siis tunneb kõnealune inimene ennast halvasti ja sellest saab ka tema probleem. Kui ta on tuline inimene, siis ta tõenäoliselt nähvab, et mis see minu asi on või midagi sellist ja sellest rünnakust on mul jälle omakorda paha. Kusjuures ainult esimene on paratamatu, teise inimese kritiseerimisest ja tema vastulöögist tekkinud paha tunnet on võimalik vältida.

Kriitika on minu meelest selleks, et midagi muutuks. Kuid sõpru-tuttavaid-võõraid muuta pole meil mingit õigust, las elavad, nagu nad ise paremaks peavad.

Mõtteteri:

* Halb inimene on nagu süsi: kui ei kõrvetagi, siis määrib su ära. – Anacharsis

* Kes peab teistega sõda, ei ole iseendaga rahu sõlminud. – William Hazlitt

* Inimesel on vaja kahte aastat, et õppida rääkima, ja kuutkümmet aastat, et õppida keelt hammaste taga hoidma. – Lion Feuchtwanger

* Ainuke viis vaidluses võita on – vaidlusest hoiduda. (ei tea autorit)

* Rumalus astub ette, et teda nähtaks – tarkus astub taha, et ise näha. – Carmen Silva

* Põlgus peab olema kõikidest meie tunnetest kõige sõnaahtram. – Rivaroli

* Kõrk inimene on harva tänulik: ta on alati kindel, et saab vähem, kui on ära teeninud. – Henry Beecher

* Halba öeldes kuuled veel halvemat. (ei tea autorit)

* Parem vaikida kui halba rääkida. – Gregorius Nazian

* Väljendamist väärib vaid see tõde, mis toimib armastuse nimel ja annab positiivse tulemuse. (ei tea autorit)

* Mida rohkem riis küpseb, seda madalamaks vars paindub. Mida rohkem inimene teab, seda alandlikumaks ta muutub. – Tae Heng

* Mida tähendab olla härrasmees? – Tänada esimesena ja kurta viimasena. – Serbia vanasõna

* Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. – William Somerset Maugham

* Ma ei suuda taluda taktivaeseid inimesi, nad nagu lõikavad minus midagi läbi. Ma ei oska siis kuidagi olla, sest olen mures nende rumaluse pärast. – Vaino Vahing

* Ükski inimene ei suuda teist rentslisse suruda, olemata seal koos temaga. – Booker T. Washington

* Tark inimene nõuab kõike ainult iseendalt, tühine inimene aga teistelt. – Hiina vanasõna