Kuulus raamat, mina lugesin esimest korda.Lugu kajakast, kes ei tahtnud vaid end täis puukida, nagu kõik teised korralikud kajakad, vaid tahtis end proovile panna, lihvides oma lennuoskust. Kuna ta teiste moodi polnud, visati ta oma kogukonnast välja ja siis elas ja lendas ta üksi, saades üha peenikesemaks lenduriks.
Kui Jonathan oli juba vana kajakas, lendasid kord tema kõrvale kaks teist suurepärase lennuoskusega helendavat kajakat, kes julgustasid teda "kõrgtaeva sametmusta tühjusse pürgima". Sealt leidis Jonathan endasuguste 'paradiisi', kuna need kaks kajakat olid 'surmainglid'.
Tegelikult aga sai sealtki veel edasi pürgida.
Tähtedetagusel maal lendas Jonathan veelgi osavamalt, ta õppis ka mõtlema end teise kohta ja aega. Ta otsustas siiski maa peale tagasi pöörduda, lootuses, et nüüd on kajakaparves temasuguseid noori, kes ka lennata soovivad.
Nii läks ta alla maa peale tagasi ja leidis sealt tõepoolest mõned huvilised. See on nagu budismi bodhistattvad, kes on valgustunud inimesed, kuid otsustavad uuesti sündida, et aidata valgustumisele peale enda veel võimalikult palju inimesi. Näiteks dalai-laama olevat bodhisattva.
Mul jäi Bachi "Illusioonidest" nii paha maitse suhu, et lugesin seda raamatut kuidagi vimmakalt. Tegelikult hakkas siin vastu ainult see, kui Jonathan kinnitas murtud tiivaga õpilasele, et too saab kindlasti lennata, kui seda usub. No ja saigi.
Põhimõtteliselt räägib Bach mõlemas raamatus sellest, et kui me midagi tahame, siis tarvitseb vaid kindlalt uskuda, et see on võimalik, ja see täitub. Me tahame midagi, kujutleme selgelt, et meil on see, ja - voila! - ongi!
Ma hakkan nüüd uskuma, et meie korterilaen on makstud.
Rohkem me siis selle miljonikese pärast muretsema ei pea.
Tore ju!
Noh, väike katke ka, põhimõtte pärast.
*Paradiis pole üldse mingi paik, ega ole see ka aeg. Igaühe seitsmendaks taevaks on tahtmine olla täiuslik.
4 kommentaari:
Miks Sulle Bach'i "Illusioonidest" paha maitse suhu jäi? Kas oled sellest siin pikemalt kirjutanud ka? Mulle just soovitati seda raamatut...mulle muidu väga meeldivad Sinu raamatute analüüsid/arutlused/kokkuvõtted! :)
K.
Ilmselt minu loomupärase pessimismuse ja skeptismuse tõttu.
Ma ei usu, et murtud tiivaga saab lennata. Ei usu ja ongi kõik. Ma usun, et tiib võib paraneda, kuid murtud tiivaga lendamine - ei. Seal inimesed liigutasid mõttejõul asju ja ajasid vihmapilve pea kohalt minema - kinnitati, et selliseid asju saab teha iga inimene, tarvitseb ainult tahta ja uskuda. Et üldse iga inimene on kõikvõimas nagu Jumal - kui ta ainult tahab ja usub. No mina ei usu, et igaüks neid asju nagu muuseas teha saab. Siis valitseksid maailma hullumeelsed - mõned neist ju usuvad siiralt igasuguseid imelikke asju.
Ja mis stiili/sõnavarasse puutub, siis ahh ja ohh... see pole kirjandus ega midagi, hoolimata tõlkijate püüetest. Kuidagi lääge ja naiivne.
Lugesin täna öösel läbi Viktor E.Frankl'i "...ja siiski tahta elada".Koonduslaagri vangi,kes oli ise psühhiaater,tähelepanekud tollest ajast seal põrgus.Inimese soovist siin ilmas ei muutu miski---see lause üllatas mind seal,sest kõik eneseabiraamatud räägivad muust.Ja mis ma'nd üldse veel öelda tahtsin---võta kinni...Aga jääb võtmata.Ei maksa ikka öösel targutada.
Hehehe! :)
Öösel oleks hea magada ja nii lugemine kui ka 'targutamine' peaksid tahaplaanile jääma...
Tegelikult... - mulle ka meeldib öösel üleval olla ja lugeda - hea rahulik!
Postita kommentaar