Vaatasin täna rõdul, kuidas ilus väike valges seelikus ja valges pluusis tütarlaps tuli üle muru... Võttis pisikesest kotist nätsu, pani suhu ja viskas paberi maha. Üllatav! Tal ju oli kotike, kuhu paber panna.
Huvitav, et ma pole mitte kunagi pidanud Väikesele Tüdrukule rääkima, et sodi maha ei visata. Ja kuigi ta näeb, et paljud viskavad sodi maha, pole ta ise seda tegema hakanud ja imestab siiamaani, miks keegi peaks sodi maha viskama. Raske ju uskuda, et lapsed seda vanemate pealt õpivad... Ehk on tegemist autoriteetsete kaaslaste eeskujuga?
Kui Väike Tüdruk oli 2-3 aastane, siis jalutasime majade vahel ringi ja nägime, et mõne maja aia ääred olid puha sodi täis. Ta rääkis siis, et kui tema suureks saab, siis ta hakkab tänavate koristajaks :)
On alles unistus, mille poole püüelda... :)
Armas, minu meelest.
Menub üks karikatuur, kus luider üliõpilane vaatas, kuidas kojamees tänaval paar kopikat luuaga kühvlisse pühkis, ja ohkas: "Millal jõuan mina nii kaugele!..." :)
***
Aga muidu - sõin õhtusöögiks paar kreemist punnis tuuletaskut ja tunnen, et tänase palava päevaga see küll õige söök polnud... Hõkk! :P
1 kommentaar:
Naljakas,kui mina olin 3-aastane ,siis tahtsin ka kojameheks saada.Nii tore oli minu meelest luuaga pühkida ja eriti vahva oli veel talvel lund rookida.Kui vanemaks ja targemaks sain ,siis tulid teised huvid.
Tänane päev ongi vist niisugune teistmoodi päev.Minu süda oli ilma koogitagi paha ,kuigi päikest ma armastan.
Postita kommentaar