Kingiti selline raamat kunagi...Tundus täitsa huvitav, aga aastad möödusid ja tegelikult kasutada seda vaja polnud ja niisama nagu on ka imelik lugeda..., aga kuna ta mul magamistoas lugemist ootavate raamatute riiulis oli, siis lugesin nüüd läbi.
Mõte on iseenesest hea: koguda vanasõnu, selgitada nende tähendust, võimaluse korral tuua ilukirjandusest või ajakirjandusest näide kasutuse kohta, ja võimaluse korral ka ära märkida, kes, kus ja millal selle esimest korda kirja pani. Kui on samatähenduslikke, sarnase tähendusega, või vastupidise tähendusega vanasõnu, on needki ära märgitud.
Näiteks:
Vastandid tõmbuvad vs Sarnane tõmbab sarnast.
Mõnikord on lisatud ka see, kuidas vanasõna naljaviluks teiseks on käänatud.
Näiteks:
Isa, kes püüab poega hommikul voodist välja saada, tuletab talle meelde vanasõna: "Varajane lind leiab ikka ussikese," mille peale poeg vastab: "Varajasel ussikesel siis eriti ei vedanud."
Jah, kuidas sa tead, kumb sa oled? :)
Tegelikult pole inimesel vaja hakata otsima, mida miski vanasõna tähendab, sest neid kasutatakse alati kontekstis ja raamatut pole lahtimõtestamise juures appi vaja.
Mõned vanasõnad olid täitsa võõrad, mõned tuttavlikud ja mõned võis lausa kodumaisega asendada.
Mõnele vanasõnale vastab meil kõnekäänd - meil on näiteks ütlus: Vihma käest räästa alla.
Neil vanasõna: Ära hüppa praepannilt tulle.
Huvitav töö, kuid suht kasutu raamat. Minu meelest.
Kardan, et mul pole iial põhjust sellese raamatusse taas pilku heita.
3 kommentaari:
Tundub jah selline mõttetu raamat olevat. "Eesti vanasõnad" on see-eest paks nagu Kalevipoeg ja väga autentne.
Muide, tahtsin veel mainida, et mulle ka see "Merikajakas" pole kunagi meeldinud, aga ma tean mõnda, kellel on see lemmikraamat.
Maitsed on väga erinevad.
Samas võõrkeele õppimisel on niisugune raamat väga kasulik... Sest siis sa pead kiiresti palju vanasõnu omandama, mida teised omandavad 18 aastat keelekeskkonnas lihtsalt elades ;) Ja selle juures on võrdlev element ka kasulik.
Antud raamatut ise vaadanud ei ole, seega ei tea, kas ta tegelikult seda eesmärki ka täidab, aga põhimõtteliselt :)
Oo jaa, kindel see! Mul jäigi mainimata, et kõige rohkem tundsin puudust ingliskeelsest vanasõnast, kust see eesti keelde tõlgitud oli. Kui vanasõna sellisel või sarnasel kujul esines ka prantsuse või ladina keeles, siis see oli ära märgitud, aga ingliskeelne mitte - loomulikult, sest raamat oli ju inglise keelest eesti keelde tõlgitud. Aga vanasõnade puhul mängivad rolli nii sõna mitmetähenduslikkus kui ka kõla, riimid, suupärasus. Selle pärast oli asi ilma omakeelse väljendita minu jaoks poolik, kuigi väga püüdlikult ja hästi, tegelikult, olid laused riimima tõlgitud. Lihtsalt - me ei tea, mis tähenduslik nüanss sealt seetõttu kaduma võis minna.
Aga hea märkus! Selles mõttes on sarnased raamatud kindlasti kasulikud.
Postita kommentaar