Ennevanasti

Kui ma olin veel noor abielunaine ja läksin teise linna (hmm, täitsa lõpp! - ma kirjutasin alguses 'valesse linna'!) oma vanemaid külastama, siis koristasin kodu enne lahkumist viimse nukataguseni ära, pesin ja triikisin pesu, et maha jääks kõik puhas ja kena, ning valmistasin pottide- ja püttidetäisi süüa, mida Mees endale soojendada või külmalt võtta sai.

Nüüd aga mõtlen hoopis nii, et kui ma millalgi tagasi tulen, on niikuinii kõik tolmune ja mis ma enne äraminekutki rabelen. Üldiselt olen ma agar tolmutõrjuja, sest võimatu on joogat teha, kui põrand on tolmune. Seega pesen oma tuba ja koridori 4 korda nädalas, teisi ruume 2 korda nädalas.

Nüüd on reedel minek ja ma kavatsen homme küll pesu pesta, aga muu las kulgeb ise.
Reisiärevus hoiab mind voodis (õieti - kui püsin voodis, pole ärevust ega rahutust; ma lähen omaenda ringisiblimisest ja asjade korraldamisest närvi) ja joogat ma niikuinii ei tee, ka maal ei tee, sest vajalikku rahu selleks pooleteiseks tunniks ei saa loota. Kui tulen tagasi, siis kindlasti puhkan voodis päeva või paar ja siis mõtlen jälle korralikuks hakkamise peale...

Minna lasta on ikka mõnusam kui tublikut panna :P
Kuigi seda saab kahtemoodi - kas mõeldes, et oled ennast juba tõestanud ja rohkem pole rabeleda vaja, või mõeldes, et rabad või ei raba, vahet ikka pole...