Spaces of latent utterance

- Minu päevik-märkmik -

"The staircase to Heaven is inside your heart; you enter through the door of your soul. 

Our whole life is but an attempt to find this miraculous entrance. 

All our deeds are but a timid knocking on this mysterious door 

All our hopes are to hear a voice that would respond, 'Come In!'" 

Vladimir Martynov

"Лестница на Небеса находится внутри твоего сердца; входишь ты через дверь твоей души. 

Вся наша жизнь ни что иное, как попытка найти этот волшебный вход. 

Все наши дела - робкий стук в эту таинственную дверь. 

Все наши надежды - услышать голос, который ответит: "Войди!"" 

Владимир Мартынов

Aga paar viimast päeva olen pea lakkamatult kuulanud hoopis seda Vladimir Martõnovi lugu:



Kirjutan - kuulan.
Koristan - kuulan.
Jooga - kuulan.
Just käisin pannkooke leivakuivikuid tegemas ja kuigi mul see tavaliselt kombeks pole, võtsin aga jälle arvuti kaenlasse, viisin kööki ja kuulasin seal ka kolm korda järjest...



Martõnovi "Come In" on ka väga ilus ja seal on mitu "trepi-kohta", tagapool lähevad need võimsamaks.
Kui viitsite kuulata, tunnete kindlasti ära need kohad, kus hing taevatrepist jumala poole tõuseb.
Ütleksin, et "Come In" on vast ilusamgi kui "Spaces of Latent Utterance", kuid millegipärast on kaks viimast päeva mind 'vangis hoidnud' just pealkirjalugu. Eks "Come In'iga" on see periood juba möödas lihtsalt, oli ka aeg... :), aga tollal mul ilmselt polnud kirjutamise-isu...