Eks me siis võtsime pulgale.
Aga tralli selle video tegemisega ikka sai. Minu voodi peal istudes oleks kaadrisse jäänud puhas taust - lage sein, aga selle koha peal on valgust vähevõitu. Rõdu ukse all aga jäi kaadrisse peegel ja peeglitriibust paistev peegeldus teeb foto või video alati kuidagi segapudiks.
Valgust ja nurka otsides püüdsin pildistamispelglikku VT'd endaga pildile kavaldada, aga ta käskis enda välja lõigata :D
Mina läksin poodi, tema jäi minu tuppa videot tegema. Aga kui tagasi tulin, oli ta minu jaoks ka endast ühe foto teinud ja - lubas selle ka blogisse panna. Jeee! :) Nüüd näete ka, milline ta mul juba on: varasemast suurem, aga sama armas :)
Ja ma mõtlen, et ma uhan selle piduliku sündmuse juurde lihtsalt suvalisi fotosid oktoobrikuust.
Vohh, kus on värvid! Täiesti muutmata kõik, sellise pildi tegi mu väike fotokas täitsa ise.
Praekartulitaldriku kohal on klaasvormis kuivatatud leivakuubikud - neid on meil kodus nüüd alati, et kui väljaspool söögiaegu nats midagi naksida tahaks...
Samas mina olen just selline õhtune sööja, nii et kui ma kell 10 ei maga, siis lähen teen endale parem ohtra majoneesiga võileivad - muidu ma nagunii ei jää magama. Külma või näljaga ma lihtsalt ei jää. Või murega.
Öine eine voodil
Loen Veet Mano raamatut ja mängin oma kristallidega...
Tegelikult ma võtsin need kristallid puhastamiseks välja.
Päikesega on tehtud, nüüd jääb veel täiskuu, viirukisuits, tuli ja meresoolavesi.
Lilla on ametriin ja sinine peaks angeliit olema.
Rohkem polegi tekkinud, kuigi vahel ikka mõtlen, et tahaks veel mõnd kristalli.
Aga enne tuleb olemasolevate eest ilusti hoolitseda,
pole mõtet juurde krahmida, kui olemasoleva eest ei hoolitse.
Haha, sõbranna toodud õunad. Tegin selle pildi, et näidata, kui väike ja armas mõni õun on.
Õun minu käel ja üks õuntest taldrikul on kreegikese suurused,
aga minu 6-aastase mõõtu käe peal pole sellest absoluutselt aru saada.
Aga noh. Õunad! Rõõm! :)
Sõbrannat oodates hakkasin ise juba küpsiseid (juustupulgad) näksima.
Aga kahe või rohkema inimese kohvikannu mul pole, mistõttu pidin kohvi kannmikserisse tegema :D
Muide, inimesed, kes oma söökidest pilte üles ei riputa (ega tee üldse), kipuvad arvama,
et pildistatud toitudega soovitakse teiste inimeste ees uhkustada.
Minu Vend näiteks arvab nii.
Aga VT näiteks pildistab minust veel sagedamini oma toitusid - ise imestab ka, et arvuti on tal toidupilte täis -, kuid temal pole internetis kohtagi, kuhu neid riputada.
Nii et... ma ka ei tea, miks me neid pildistame, aga tore tundub, kuidagi...
Üldse, aasta viimast päikest piltidele saada on tore, rõõmu teeb.
Ja loodetavasti ka teile teeb, sest hea on ju lugeda, et kellelgi on tore olnud :p
2 kommentaari:
eh, VT on nii suureks ja ilusaks ja ka nii sinu nägu kasvanud. Väga armas:)
Meil on nüüd ka igaõhtune viimane oode mehega(soovitavalt, aga alati nii muidugi ei lähe)ahjuvõileib küüslaugu ja rohke juustuga. Mõne nädalaga olen juba nii harjunud, et minust on suisa õhtuse küüslaugu-võiku sõltlane saanud.
olen mõelnud ka pilti teha. endale kallitest/armsatest asjadest ju tahaks.
Kõike head teile sinna. Vt saab nüüd juba 14? või veel 13?
Aitäh, kallikene :)
Muidugi tee pilte, mis siis, et justkui tühiasjad.
Just sellistest väikestest naudingutest nagu igaõhtused küüslaugu-juustuleivad saabki igi-armsaid pilte, mida on alati soe vaadata :) - see aeg ju läheb üle, ega te neid igavesti tegema-tahtma jää, ja siis ongi pilt - et näe! olid ajad ja oli rõõm! :)
VT saab meil järgmisel esmaspäeval tõesti 14 juba.
Nädal aega on veel 13 :)
Postita kommentaar