pühapäev, 30. august 2015

ISAAC BASHEVIS SINGER "Patukahetseja"

See jutustus on samade kaante vahel, kus eelmisena tutvustatud "Saatan Gorais".
Siin pole enam kabalistliku müstika ja deemonitega midagi pistmist. Üsna tänapäevane noor Ameerika juut jõuab äratundmisele, et raha, võim, armukesed ja eputamine pole siiski tema jaoks ning sõidab Iisraeli otsima tõelisi usklikke, kelle seltsis senisest mõttekamat elu elada. Aastaid hiljem 'räägib ta autorile' oma loo ja tunnistab, et kuigi tema usk on kahtluseivadega pikitud, on ta oma valikuga rahul.

Aga vaat - see raamat ei meeldi mulle enam. Liiga palju ühtesama Singerit ühtejutti?
Ära tüütab tema vaenulik suhtumine naistesse! Kuda tema küll alati nende kõige tühisemate ja ahnematega kokku puutub, mis annab alust kogu naissoo põlastamiseks? Mis värk see on?
Juudi mehe kohus on Toorat ja Talmudi õppida ja kõiksugu kommentaaride ja tõlgendustega end kurssi viia - abielunaine ajagu pea paljaks (kannavad rätti paruka peal), täitku maa lastega, täitku laste ja mehe kõhud toiduga, teenigu raha kõige tarviliku jaoks, hoidku majapidamine korras ja vaaritagu aga koššertoitu. Mees ei pea tööd tegema, tema peab õppima. Seega jääb pere ülalpidamine pluss kõik kodu ja lastega seotud tööd naise kanda. Vaat, ainult sellist naist näib ka Isaac Singer hindavat.
Meil siin räägitakse, kui hull on elu mosleminaistel - see on juudi naise elu kõrval ikka köki-möki!
Aga see Singer siin - kohtleb naisi halvasti, pole nende vastu aus ja siis on jube solvunud, kui naine hakkab mõtlema, mida tema sellest suhtest saada saaks. Kahes raamatus kolmest, mis ma talt lugenud olen, suhtub ta põlastusega võimalusse, et tema lapse ema tahab talt alimente. No olgu, 'Ameerikasse eksimises' oli lugu tõesti nii, et naine valetas talle, et ei saa lapsi, aga käesolevas raamatus oli tegemist tema abikaasaga.

Moodsa inimese abiellumine on üks enesetapu liike. Võltsi naeratuse eest ning naise eest, keda hulk teisi mehi on tasuta nautinud, maksab mees mitte üksi oma vabadusega, vaid tihti ka oma elu ja tervisega. 

*

Kui mees mõne tänapäevase naisega magab, läheb ta õigupoolest kõigi tema armukestega voodisse. Seetõttu on tänapäeval nii palju homoseksualiste. Moodne mees magab vaimus loendamatute teiste meestega. Alaliselt tahab ta seksuaalsuse poolest silma paista, sest ta teab, et tema partner võrdleb teda teistega. Sellest tuleb ka impotentsus, mille all paljud mehed kannatavad.


Mõistagi ei saa nii suur põlastaja läbi ka enesepõlastuseta.
Ja üldsegi näib, et kõik möödunud sajandi juudi kunstiinimesed vaevlevad hirmsa häbi ja süütunde käes ning on suures usulises segaduses. Kirjanduse ja filmide järgi paistab, et juudina sündimisest piisab selleks, et eluaeg kõikvõimalike neurooside käes vaevelda. Kas Woody Allen ka mitte juudisoost pole? Igatahes tema loomingu järgi võiks seda küll kahtlustada, kuigi mulle ei meenu, et ta otseselt ilmalikustunud juudi süü ja usunostalgia teemat oleks käsitlenud.

Korduvaid motiive on veel (laste ja naiste põlgliku mahajätmise kõrval). Kõigis kolmes raamatus ütleb Singer midagi sellist, et kunst/kirjandus on tapmine ja lõbumaja (+ hullumaja).
Kahes raamatus viidatakse natsidele, kes juudi laste peadega jalgpalli mängivad.
Kahes kolmest hakkab peategelane taimetoitlaseks ja pajatab sellega seonduvatest mõtetest ja ka kannatustest, sest juudil ei sobi hakata taimetoitlaseks - ei tohi olla kaastundlikum kui Maailma Isand ise, kes pole meil (õigesti tapetud õigete) loomade söömist ära keelanud.

Jutustav tegelane tõesti leiab Iisraelis sellise seltskonna, kus üksteist armastatakse ja toetatakse, mitte ei võrrelda end üksteisega, et kas rikkam, võimsam või kasvõi vaesem ja vagam olla. Ka leiab ta omale tasase ja tubli naise Saara, kellega tal on kolm last ja neljas on 'teel'.

Veel paar katket ilmalikust filosoofiast:
Tegelikult oli kogu moodsal filosoofial üksainus teema: meie ei tea midagi ja me ei saagi midagi teada.
:D, noh, see pole päris vale! :D
Usuta juudid haaravad kinni kõigest, mitte üksi õlekõrrest vaid isegi õlekõrre varjust.

Singer ise võis puhtast elust unistada, kuid ilmselgelt jäi selline enesesalgamine talle väga kaugeks. Kui mõttetu eneseupitamine, valetamised, reetmised jms olid põhjalikult ja eredalt edasi antud, siis harda pühaduse kujutamine jääb põgusatesse episoodidesse.
Ühesõnaga - ei meeldinud mulle Singeri suhtumine ellu.
Tahaks olla distsiplineerimatu ja kõik maised hüved endale välja petta, aga puhtaks tahaks jääda hingelt. No ei! Nii ei saa! Rumal jutt! Talle kuluks ära uuestisünd ortodoksse juudi naisena :D

2 kommentaari:

Kai Klaarika ütles ...

Kogu see lugu algas sellest, et Celia ja Josef armastasid teineteist ja olid teimeteisele piisavad, aga kuna ühiskond seda soosis, hakkasid teineteist petma. See oli normaalne, kõik petsid. see ongi selline ühiskond, mis muudab inimese arvamust iseendast ja vastassoost ka. Ma ei imesta, et ta arvas, et moodsad naised on hoorad jne. Ja ega ta moodsaid mehi paremaks pidnud.

Kuidagi lugesin üle nendest naiste-paikapanemise-kohtadest. Ainult koduse eluga tegelemine kaitseb. Sa oled ise ka ju kodus ega tahagi maailma vallutada.

Mulle meeldis see raamat ka. See on jah nagu sama hoog ja hingus, mis "Eksinud Ameerikasse", mis oli ju üsna õhuke raamat, miks mitte rohkem sarnast..

Mulle meeldis see elu muutmine, asjadest loobumine, uuesti alustamine. Ja taimetoitlus!!
Teatri ja muu kultuuri osas oli tal minu arvates õigus- ma pole mitu aastat enam teatris käinud, sest seal karjutakse ja ropendatakse (või äkki nüüd enam mitte?) Suur osa kultuurist tundub tühine, mõeldus kaasaegse ilusa ja tühja inimese meelelahutuseks.

See on ju ilus, kui inimene otsib oma tõde ja ausust ja kui tal on selline vägev kultuuritaust, millele tugineda.

karikate emand ütles ...

Tjah, ma ei saa kohe kuidagi öelda, et Sa eksid :p
Ma arvan, et kui ma poleks lugenud just äsja seda Ameerikasse eksimise lugu, oleks see raamat mulle väga meeldinud - just samadel põhjustel, mis Sa siin välja tõid, muide.

Jah, puhtama ja lihtsama elu poole püüdlemine on tõesti ilus... aga, naisena... mulle meeldiks, kui inimene tunneks vastutust nende inimeste heaolu suhtes, kelle ta on endaga sidunud. Et see puhta poole suundumine peaks tulema suurenenud kaastundest, mitte vastikusest ja põlastusest oma varasemate 'omakeste' vastu.

Samas - olen täitsa nõus asjadega, mis Sa välja tõid. Nii on kena selle raamatu peale vaadata :)