Statistika mõttes panen kirja, et lugesin taas kord ka seda raamatut.
Olen seda nii palju lugenud, et raske on sellest kirjutada ja minu jaoks on kogu raamat tsiteerimist väärt :D - armastan tervikut ja tsitaate tuua ei oska.
Öeldakse, et see on lugu aristokraatia mandumisest (Inglismaal). Kuid see on palju suurem lugu. Lugu kaunist sõprusest, mis osutub jõuetuks. Lugu sellest, kuidas armastus võib mitmel viisil pettumuseks osutuda, või siis - jällegi - jõuetuks. Lugu ohvrimeelsusest, läbinägelikkusest, noorte ulakast hedonismist. Lugu sellest, kuidas mõni inimene on mõistetud õnnetu olemisse ja kannatustesse. Lugu usklikkuse erinevatest vormidest. Lugu õnnest, mida otsime me kõik, ja mõnikord usume, et oleme selle leidnud, kuid mis ikkagi osutub millekski muuks või sulab peost.
Suurepäraselt väljajoonistatud karaktereid on uskumatult palju ka kõrvaltegelaste hulgas:
Anthony Blanche - homoseksuaalne esteet, vallatu, paheline ja armas;
härra Samgrass - wannabe intelligent ja peresõber, ning ehtne libe pugeja;
Charlesi isa - küüniline ja õel papi, kes peitis oma torked juhmuse teesklemise taha - võrratu tegelane :D
Ma lihtsalt ar-mas-tan kogu seda raamatut, kuid mitte ahnelt ja aplalt, vaid kindlalt ja hellalt :)
2 kommentaari:
Isegi ei teadnud,et on raamat! Aga film---lemmik,lemmik,lemmik!
Tore kuulda! :)
Postita kommentaar