Haa!

Nuuvot, täna hommikul käisin siis taksoga tigutornis kiiret abi saamas oma paistes põse vastu.
Aaaah, grotesk! :)
Selles mõttes, et mul on küllaltki piklik nägu terava lõuaga, aga nüüd kiskus kogu see kupatus paremale 'lõuapoolikule' kiiva. Vihma ka ei sadanud, et oleks end kapuutsi alla ära peita saanud.
Aga tundub, et põletik tekkis tuimestisüstiaugu kohale, sest tarkusehamba õmblused olid puhtad ja piimakas ka korras.

Mu suu käib nii vähe lahti, et isegi paljast leivaviilakat on raske sisse lükata. Ja ega ma ju paljast leiba tahagi. Täna lõunaks sõin kotletti, makarone ja kurgi-tomati-salatit ja pidin pea iga ampsu järel suud pühkima, sest kahvel koos toiduga ei mahtunud suhu ja määris kõik kastmeseks :D

Nüüd sain antibiootikumid ja tunnen end julgemini... isegi koristasin täna :D
Muidu ma värisesin voodis, et äkki tuleb palavik, kui ma natuke liigutan. Ainult duši all käisin iga päev ja vahetasin riideid, et äkki tõuseb palavik järgmisel hetkel niuhti 40 kraadini ja siis tahaks ju kiirabionude auks raseeritud ja värsketes riietes olla :D Ei mingit joogat muidugi - pealegi oli mul kummardudes valus. Aga nüüd juba oleks justkui parem...

Ootan, et mu välimus normaliseeruks, siis saaks kooliasju ostma minna... Mina olen juba nii elevil ja põnevil... :) Laps aga pole koolist kuigivõrd huvitatud. Ma mäletan, et mina lapsena küll olin. Terve 1. septembri sai kodus uusi õpikuid uuritud ja mõeldud sellele, mida kõike ma õppeaasta lõpuks tean ja oskan... :)