Eelmisel nädala oli meil siin kaks pikka ja toredat külaskäiku, mis kogu oma toreduses meie tavalise ja rutiinse elukese roopast välja lõi. Siiamaani on raske argipäevaga taaskohaneda.
Vend I ja Mees puhistasid kõvasti poliitika- ja ajaloojuttu, mida mina vaprasti ja sageli eduliselt muudkui humanitaar- ja sotsiaalteemadele püüdsin kallutada. Igatahes jätkus juttu kauemaks, nii et järgmise hommiku kohvi venis jälle pisipeoks kangema kraami seltsis (kuigi ka kohv on ju pööraselt kange kraam, nagu me vend I'ga mõlemad märganud oleme; niisiis soovitus: kui teid huvitab, kuidas neurootik ennast tunneb, jooge kolm korda nii palju või nii kanget kohvi nagu te tavaliselt joote - saategi 'kohvineuroosi'). Pidu pidi seekord lõppema kell viis, sest I'l oli vaja viimase bussiga kodumaile tagasi sõita. Aga kangesti tore oli. Kohe nii kangesti, et ma pole veel päris toibunudki.
I tutvustas mulle imearmast liitrist madalat nötsikut Karksi tumeda õllega. See lühike paks nötsik oli nii nummi nagu kaisumõmmi, ja maitses hästi ka siis, kui külmkapist välja ununes. Varem ma tumedat õlut ei joonud... Ainult siis veel, kui me Mehega usinast Püha Patricku päeva tähistasime, siis ikka jõime Guinessi... aga see oli pigem põhimõtte kui maitse pärast.
Võtsin oma paistes põse tõttu viis päeva antibiootikume ja see ajas maitsemeele hullusti sassi. Ma arvasin, et olen soola liiga lahkelt kallama hakanud, aga kui uus pakk külma piima ka soolane tundus, siis sain aru, et 'asi on hapu', heheheee :)
Vend I ütles, et antibiootikumid tapavad mikrofloora ära - nii suus kui ka mujal kehas, nii et see on vägagi võimalik, et tahan rohkem juua ja maitsed on nihu.
Õnneks on see lõua-õudukas nüüd läbi. Ainult hambapasta teeb põskede ja huulte limaskestadele veel haiget.
Mõtlesin, et mina enam raamatukokku ei roni - nüüd kus kibe talv on ukse ees. Sest meil on koduski sadu toredaid raamatuid, mida mina veel lugenud pole. Aga just nüüd sai Mees raamatukogust "Kellavärgiga apelsini" ja veel midagi huvitavat, nii et paistab, et tema kõrvalt ma jään ikka ka neid 'kogukamaid' (vs 'kodukamaid', hee) raamatuid lugema...
Pean veel raamatupildid arvutti tõmbama ja tekstidele lisama, 'apelsinindusest' kirjutama, kirjadele vastama - neid on juba paras hunnik... eee... juuksed ära kammima, pesu restile kuivama riputama... mmm... ja siis need kõik teised tegemata asjad... oeh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar