Lohisevast lugemisest

Kusagil... ma arvan, et ehk novembris ma kuulutasin rõemsasti, et hakkan loetud raamatuid jälle ka siia üles tähendama... ja siis oli detsembrikuu raamatutest tühi! :D

Sest ma tõesti sain detsembris läbi vaid ühe raamatu, see oli MUDLUM'i "Tõsine inimene": maitsekas novellikogu asjadest ja mälust. Mudlum kirjutab kristallselgete ilusate lausetega vana-aja-asjadest, mis meile alles tema novellide kaudu meelde tulevad. Hämmastav emotsionaalne mälu! Kes on lastehaiglas olnud nõuka-ajal, mäletab kindlasti elektroodide ja liivakottidega tehtud ravi ja kurku suunatud kvartslampe, aga mitte NII hästi. Ja ega polekski üldse meelde tulnud, kui Mudlum poleks neist rääkinud, ja enamikus juttudes ta räägib väga mõnusa, aeglase mõõdetud sammuga. Kui mina hakkaks neist asjust rääkima, siis ma ütleks, et no midagi umbes sellist just nagu oli..., aga tal näib kõik selge mälupildina talletatud olevat, millega kaasas on ka rahulik vaade oma toonastele läbielamistele. Mingi lugu oli laisemalt kirjutatud..., see lõhkus veidi kaunist tervikut..., aga polnud ka hull. Mudlumi raamat oli üks kahest jõulukingist, mis ma endale tegin :),
(teine oli kaunis kalendermärkmik).

5. detsembril alustasin taas kord MARKUS  HATTSTEINI "Maailmareligioonide" lugemist. Lõpetasin täna! Köhh-köhh! Ei taha eriti minna see tiheda teksti lugemine mul viimasel ajal. Mõte hajub ja ma unistan niisama, kuni vaba aeg on otsas.

Viimane osa oli islam, ja kuna muude osade lugemine jääb nii kaugele, mäletangi ainult seda... :D

Näiteks, kas teie teadsite, et keskaja lõpu poole valitsesid isegi Hispaaniat moslemi valitsejad? Hispaaniat! Mina küll ei teadnud. Kuigi saan aru, et neil polnud Aafrikast just raske sinna tulla.

Veel oli huvitav, et kui kristlastel on annetamine ja vaestehoolekanne vabatahtlik, siis moslemitel on see kohustuslik. St siis oma sissetulekust teatud protsendi annetamine on kohustuslik, ning see raha rakendatakse enamasti sotsiaalhoolekandesse.

Ja et Muhamed ise ei pidanud ennast uue religiooni rajajaks - tema arvates ta lihtsalt täiustas arusaama ainujumalast ja nii öelda viimistles täiuseni juba levinud ainujumalausu. Teda üllatas, et kristlased näevad seda konkureeriva usundina ja ei võta tema käsitlust tänulikult üle.

Kõik need huvitavad teadasaamised oleksid muljetavaldavamad, kui ma poleks seda raamatut varem juba lugenud. See oli kolmas kord :D
Lame lugu! :P

Mu mälu pole tõesti midagi uhkustamisväärset, aga loodan, et kusagile alateadvusesse midagi ikka tiksuma jääb. Näiteks olen vahepeal nii palju silmaringi avardanud, et vaadates fotot iraanlastest mõtlesin, et vahi-vahi - mina oleksin neid välimuse järgi armeenlasteks pidanud... otsisin kaardi välja ja ennäe!, tegemist ongi naabritega, sealt ka samane välimus.

Olen sellest raamatust varem ka oma blogis rääkinud :D, siin.