Kui tore, et kõikide söögi-, trenni ja eduplaanide kõrval on kõvasti (interneti)leheruumi saanud ka ajurveeda, mis on leebe ja hell KÕIGE muu kõrval, mulle tundub :D
Ajurveeda elujuhiseid on alati nii mõnus lugeda; see on lihtsalt juhatus loomulikumalt ja loodusele lähedasemalt kulgeda ning meenutab filosoofia poolest taoismi (Yin & Yang), kuigi keskendub kehale.
Nii mõnus on lugeda, et kui trenni tehes hakkab süda kloppima ja higi lendama, kui inimene hingeldab, siis inimene juba kahjustab oma elujõudu, praanat, raiskab seda :D Ma nimelt olen alati öelnud, et ujumine, jalutamine ja jooga on ok, kuna need on sujuvad ja aja higistama - kõik muu aga on... mitte keha jaoks hea vaid... võibolla midagi pingete välja elamiseks?...
Ja nii mõnus on lugeda, et on üks tuhandeid aastaid vana tervishoiusüsteem, mis ei näe otsest seost kehakaalu ja tervise vahel. Ajurveeda näeb hoopis seda, et meie inimesed traumeerivad ja näljutavad oma keha. Kõik edukad inimesed peavad tänapäeval saledad olema, aga kõik ju pole sünni poolest. Ajurveeda järgi on meie kohus armastada oma keha sellisena nagu ta on, toita teda väärt toiduga ja teda mitte kurnata ületöötamise või hullu trenniga.
Mõnikord mõtlen, kas ma arvaksin teisiti, kui ma ise poleks sale?
Raske öelda.
Hiljuti juurde võetud 5 kilost on mul küll ainult rõõmu... kuigi ilmselt oleks probleem, kui ma peaks kogu garderoobi välja vahetama.
Mõistagi ei taha ma öelda, et inimesed, kes end meditatiivsesse seisundisse jooksevad kahjustavad ennast. Eks igaüht tõmbab ikka just selle poole, mis talle sobib.
Mulle tundub, et igatsugu põntsuvaid ja röögatustega saadetavaid trenne on nii palju, et ma ei saa parata, et mul hing laulab sees "ajurveedikute" loivamise-lugusid lugedes - see näib lausa mingi anarhismina.
Ja mina... pean siin väikest mässulist blogi ;)
Ausalt-öelda ma ei mäleta, kas ma selle keele-kaardi võtsin ajurveeda leheküljelt, aga keele järgi nad diagnoosivad küll ka.
Kirjutama inspireeris SEE postitus lehel Ayurveda Everyday
Midagi ilusamat, lõpetuseks.
3 kommentaari:
Tore-tore!
Mulle meeldib jalutamise ja uhumise juures see ka, et vähe asju on vaja.. no mitte nagu suusavarustus vms. Jalutamine/kõndimine on üldse kõige praktklisem ja spontaansem liikumisviis. Joogat ma ei tunne.
Kaaluteema... Ma arvan, et ülekaaluliseks pole keegi sündinud. Beebid on ju ikka 3-4kg kanti sündides. Kehatüübid on jah erinevad ja kaasasündinud, aga ülekaal mitte. St, kui vajadust,tahtmist ja jaksu on, siis tasub end ikka natuke "piinata" kaalu kaotamiseks. Minu kogemuse järgi on siis pärast ikka parem olla. Noh, kui läbi kaalukaotuse jõuda oma õige kaalunumbrini. Sest et sinu 45kg on küll paljude teiste jaoks vähe. Sinnamaale ei maksa küll end "piinata", kui see "loomulikult" ei tule.
Mhmm, seda küll...
aga ma arvan, et kui meie toit oleks vaba hormoonidest ja täiesti ebalooduslikest lisaainetest, siis sellist probleemi lihtsalt ei eksisteeriks. Ükski teine elusolend ei pea lisaks elus püsimisele veel trenni tegema lihtsalt selleks, et ta haiglaselt rasva ei läheks. Olen kindel, et inimkeha on ka loodud nii, et kui ta sööb mõistliku koguse puhast-looduslikku toitu, siis pole trenni vaja.
Ma olen 46 kilo tegelikult nüüd :)
Ma tean küll, et inimeste kehad reageerivad toidule täiesti erinevalt... see on jahmatav tõdemus! Just selle pärast, et teiste inimeste kogemusi ei saa keegi kasutada... Ja kuna kaal on oluline (eeldatakse, et kui sa pead endast lugu, siis oled normaalkaalus), siis kulub inimestel nii palju aega ja jõudu sellele, et end normi piires hoida.
Minu meelest on see väga kurb. Toit ju peabki meile energiat andma. Kahju, et toiduainetööstus nii nässus on omadega.
Arvan ka, et inimesed on söögiga pahuksis toidutööstuse tegevuse pärast. Tuleb pakutavast kaunist ja võltsist mööda vaadata ja ostagi puhast päristoitu. Eks see see võitlus iseeneses olegi.
Oi, vabandust, ikkagi 46kg! :D :D
Ma näeksin 46ga tõenäoliselt surnud välja :) olen 60kg raske. Olen iseendaga üsna rahul ja armastan ennast. Aga huviga näeksin, milline ma näiteks 55kg-selt oleksin.
Postita kommentaar