Päev enne

Väikesel Tüdrukul on homme sünnipäev ja ta saab üheksa aastaseks. Oh - täna juba.
Ja selle asemel, et elevil olla, on ta mul küljes rippunud nagu tita. Enne jututundi pikutas mul jalutsis. Pärast jututundi tuli ta tagasi ja küsis, kas võib vaikselt minu toas olla, kuni mina loen. Ja jäigi siia magama, kuni ma ta veerand kaksteist ikka oma tuppa kupatasin.

Tahtsin teda veel süles viia - tegin lapse voodi valmis ja uksed lahti, kukkusin last sülle kangutama, aga sellest on ilmselt ikka paar aastat möödas, mil ma seda viimati tegin, nii et :D - polnud seda moodigi, et tüdruku voodilt lahti saan :D

Laps, kes iga päev moodustab pikki lauseid ja kasutab keerulisi sõnu (elementaarne, agressiivne, garanteeritud, kinnisidee - eile, märkisin 'ajaloo huvides' üles) on nii kurb, et ta saab vanemaks ja ei saa enam emme väike titake olla. Äkki on ta lihtsalt haigeks jäämas...

Sünnipäev ise kulgeb meil uimaselt - kingitused on ammu käes ja söögid sõime ära nädalavahetusel :D... Väga traditsiooniline meie peres - pidu ja kingid on kas varem või hiljem, aga õigel päeval on kõik vaikne. Kui KN oma latstega külla tuleb, siis sööme veel torti, aga muidu on pidud peetud.
Homme (täna) on õnneks ka selline päev, kus esimest tundi pole ja üldse on ainult kolm tundi, kusjuures nende hulgas pole ka kehalist kasvatust, ujumist, muusikat ja mudilaskoori - neid Väike Tüdruk ei salli :) Nii et nädala parim koolipäev sattus vähemalt.
Oh, jah, seda elukest...



Edit:

Sel aastal viisime kooli tillukesed Tutti Frutty kommipakid - tüdrukutele südametega, poistele autodega.