Ujumisõpetaja olnud alguses 'kuri'.
Klassijuhataja ütles, et ujumisõpetaja on 'väga hea - range'.
Noh, ilmselt see, mis pedagoogi jaoks on 'väga hea' võib erineda sellest, mis lapse jaoks on 'väga hea' õpetaja :) See on umbes nagu 'hea lastetuba' - see ei tähenda üldse mitte, et lapsel on hea, vaid et ta on korralikuks kasvatatud :) Mäletan, et mind solvas, kui keegi oletas, et mul on olnud 'hea lastetuba' :D, ma ei teadnud, mida vastata.
Aga - ujumisõpetajaga on Väikesel Tüdrukul nüüd kontakt leitud. Õpetaja on aru saanud, et Väike Tüdruk pole põhimõtteline viripott, vaid ta lihtsalt kartis, oli ebakindel, ja kui teda sõbralikult ja julgustavalt kohelda, leiab ta endas rõõmu ja tahet kõigi nende vajalike vettehüpete sooritamiseks. Nüüd on ujumisõpetaja võtnud Väikese Tüdrukuga teise suhtlusstiili ja on väga sõbralik ja toetav, ning Väike Tüdruk teeb kõik kaasa ning isegi lustib!
Mul on selle üle niiiiiiiii hea meel, et nad on õpetajaga lõpuks mõlemale sobiva suhtlusviisi leidnud.
*
Paar nädalat tagasi vaatasin Internetis mingit pildiportsu emo-tüdrukutest. Vaatasin huviga, mis teeb ühest tüdrukust emo. Algul ei saanud mitte midagi aru. Oli blonde, oli brünette. Oli peenikesi, oli pontsakamaid. Oli dramaatilise meigiga, neetidega nägusid ja ka täielikke candy-girl'e.
Kui pildiseeriat teist korda üle vaatasin, sain alles aru, mis tüdrukuid seob - kõik pildid olid ise endast tehtud. Ahhaa, ahhaa, ah need ongi siis emod. Ohhoo!
Igatahes neetimismood kisub küll kummaliseks. Heaküll, et kulmu küljes on sarvekesed. Aga mõnel oli kõigis neljas huulenurgas mingi sarviline jurakas. Kutsusin Väikese Tüdru ka vaatama - nii kummaline!
Ja täna nägin kodulinna tänavapildis esimest korda mustasarveliste huultega tüdrukut... ohh, ma ei tea... see oli nii kole! :(
Ma pole rõngastamise vastu ja mul on ka endal helesinine veetilgakujuline naba-'kalliskivi'. Imetlen seda peaaegu iga päev, kuigi see on mul juba 7 aastat :D - algul oli küll üks kahvaturoosa lilleke... Kuid need huule-sarved... Uhh! Kalliskiviga naba on minu meelest ilus... ja teiseks on ta peidus :) Aga kas see on võimalik, et sarvilised huuled on 'sarvekandja' jaoks ilusad, mingiski mõttes? Või on need pulgad sinna muu pärast topitud? Imelik! Ei saa aru! Aga tahaks :D
*
Sattusin täna ootamatult 'peksupoisi' rolli.
Käisime pärast ujumist jälle McDonaldsis ja Väike Tüdruk valis laste-einega kaasasolevaks mänguasjaks miski riidest ümmarguse märklaua, mille külge tuleb loopida krepsudega porgandit. Hoidsin seda märklauda käes, et Väike Tüdruk saaks märki visata, aga tema avastas, et märksa tõenäolisemalt jääb porgand minu kampsuni külge kinni.
Niisiis kogu selle aja, mis ma esikus riideid kappidesse panin ja kotti lahti pakkisin, loopisid Mees ja Väike Tüdruk mind selle porgandiga. Haahaa, nalja nabani! :) Pekske paksu, paks on päälik! :)
*
Internetist leidsin jällegi sellise tarkusetera.
Some parents are always reasoning with their kids. Why is this not a good idea?
It seems like a good thing, but it implies that your reasons must be justified, and that makes them a point open to debate. Kids have to go to bed because their parents want them to, not because it has to be justified. I think this tendency is a reaction against previous generations' parenting styles.
Pean tunnistama, et midagi selles kategoorilises käsutamises on :)
Ma ka mõtlen, et ma pean ära põhjendama, miks ma lapselt midagi nõuan/ootan... aga äkki ei peaks nii hirmsasti?!
Artikkel "Tee perekondliku õndsuseni" siin :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar