See jutt oli mul keskkooli ajal kusagilt ümber kirjutatud - tollal ma veel ei märkinud, kust. Nüüd viskan vanu kaustikuid ära ja 'trügin' huvitavamaid lõike arvutisse ümber. Ma ei tea, kas ma neid ka arvutist kunagi üle loen, sest vanade vihikute uurimise asemel olen ma pigem uusi täitnud :) Aga vähemalt saavad riiulid puhtamaks... arvuti on kodus ju niikuinii, ega seda aega enam ei tule, mil mõni kodu ilma arvutita hakkama saab...
*
Abiellumist peeti tollal väga oluliseks ja seda soovitati teha noorelt – meestel enne 30. eluaastat, naistel kuni 20. eluaastani. Parimaks peeti 15-aastase naise ja 20-aastase mehe abiellumist. Abielu on üldiste ja eriliste kohustustega missioon. Mees käsib, naine kuuletub. Käskudega ei tohi mees rikkuda õigluse, sündsuse ja au nõudeid. Abielus peab olema vastastikune lugupidamine ja austus.
Lesk ei tohi teist korda abielluda vaid peab pühenduma üksindusele. Päeval ei tohi lesk oma toast välja tulla, öösel peab ta tuba olema valgustatud.
Muuseas ei tohi neiu abielluda riigivõimudega pahuksis oleva, vigase või kroonilise haige ega suure pere eest hoolt kandva mehega.
Mees võib naise ära ajada, kui see ei kuuletu ämmale või äiale, on lastetu, käitub sündsusetult, rikub abielu, eemaletõukavaks muutva haiguse, lobisemiskire, pillavuse ja varguse puhul mehe majast.
Neist tingimustest hoolimata pole mehel õigust naisest lahutada, kui naisel pole sugulasi, kui naise pahategu leidis aset ämma või äia tagakiusamise ajal või kui mees sai jõukaks pärast abiellumist.
Nagu mingid... 'ajastu ahistavad asjad'...
* Olge kõigis asjades usin ja tähelepanelik, püüdke seista õigluse poolel, olge kõigi vastu lahke, viisakas, heasoovlik.
(vihikust „Igasugu I“)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar