PEGGY OLSON: One day you're there and all of a sudden there's less of you. And you wonder where that part went, if it's living somewhere outside of you and you keep thinking maybe you'll get it back and then you realize it's just gone.
MAD MEN, 2. hooaeg, 13. osa.
Nii lahe, et Internetist annab otsida filmidest kummitamajäänud lauseid.
Ülaltoodu kummitab mind juba nädalaid, täna tulin selle peale, et üles otsida.
Olen tundnud midagi väga sarnast - et olen iseenda kaotanud, ja kellena ma siis elan? Kindel on see, et sellisel elul pole mõtet, see on tühi, näiline elu. Ja iga sekund on selle ebareaalsuse tunde tõttu ka talumatult jube ja piinav. Minuga juhtub see, kui pean paljudele asjadele mõtlema ja palju asju korraldama ja palju rääkima. 'Palju' on siin muidugi suhteline...
Mis tundub sellisel ajal võimatu: on võimalik ennast taas üles leida.
Kuid ma ei tea, kas sellel võimalusel on ehk ajalimiit... - nii on igatahes tundunud.
Mina olen sobimatule eluviisile reageerinud täieliku tagasitõmbumisega hiljemalt 6 kuud pärast selle tunde tekkimist. Alati on olnud tunne, et juba on hilja - ma jäängi 'inimeseks', kes koosneb riietest, liigutustest ja tühjade silmaaukudega valgest ilmetust maskist -, kuid õnneks pole olnud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar