Kord jälle selle üle arutledes torkas ka VT vahele, et tema telefon on juba ÜLE VIIE AASTA VANA. Jajah, ma tean! Me ostsime nad koos, samal päeval, nii et mingit karjuvat ebaõiglust pole :D
Igatahes, nagu ümber sõrme keeratud lapsevanemale omane, hakkasin ma internetist hoopis VT'le uut telefoni otsima. Ja kohe järgmisel päeval ostsin ära ka.
(Mis lapsevanema ümber sõrme keeramisse puutub, siis jagati lastele (vist) inimeseõpetuse tunnis kätte paberilehed arvamuslausete algustega, mille lapsed pidid lõpetama. VT kätte sattus paber umbes sellise kirjaga: ma arvan, et mu vanemad ei peaks ... VT lõpetas selle lause nii: "ma arvan, et mu vanemad ei peaks nii järeleandlikud olema" (pidades eelkõige silmas mind). Lapsed pidid oma lause selgituseks ka näiteid tooma. VT tõi mõned näited ja õpetaja ütles selle peale, et tema arvates on hea, kui vanemad ka lapse arvamust küsivad.
:D
Kogu see lugu lõbustas ja rõõmustas mind nagu Prousti "Soodom ja Gomorra", mida ma eile lugema hakkasin.)
VT oli oma uue telefoniga nii osav, et ma hakkasin mõtlema, et ostan endale sellesama - siis saan temalt nõu küsida. Nii et paar päeva hiljem läksin Teliasse tagasi ja ostsin endale samasuguse. VT oli valinud musta, mina valisin valge ja margiks on Huawei P8 Lite.
Kaks aastat maksan mõlemat telefoni, kuid 50-eurone riiklik lapsetoetus katab selle kenasti ära, nii et ma ei muretse.
Huvitav on veel see, et vanasti ajas mind järjekordades seismine ja ka istumine alati meeletult iiveldama. Nüüd, kus olen vaikselt kodus istunud ja olnud aktiivne vaid oma sisetunde järgi, ei tule mulle meeldegi, et võiks pabistada, väriseda või kokutada. Hämmastav, šokeeriv, uskumatu siiamaani, aga minu sotsiaalfoobia polnud psühhologiline probleem vaid lihtsalt veel üks takistus, mille mu psüühika välja mõtles, et hoida mind kodus - tegevusetuses ja vaikuses, mida ma nii väga vajasin. Ma ju ise ka imestasin, et sotsiaalfoobikuid kiusab kogu aeg mõte, mida teised nendest arvavad ja hirm, et arvatakse halvasti - mina aga olen üsna kindel, et olen keskmisest palju külmema kõhuga selles osas. Ma mõtlen, et issand - miks peaks keegi minust üldse midagi arvama? Ma tean, et ma pole pahatahtlik ja sellest piisab, et ma endaga täitsa rahul oleks.
Kahtlustasin nii palju aastaid, et sotsiaalfoobia oli midagi, mille mu keha ja psüühika lisasid peavaludele, palavikkudele, unehäiretele ja väsimusele, et ma lõpuks kuulaks oma keha ja jätaks selle koju, rahusse. Rääkisin oma kahtlusest korduvalt ka arstile, et minu meelest ei karda ma midagi - asi on hoopis stiimulite paljususes ja intensiivsuses. Aga tema pinnis iga kord, mis see ikkagi on, mida ma kardan, kui ma väga-väga-väga ei taha koduuksest välja minna. Nüüd, kus mu psüühika pole hulluksminekuni alarmeeritud kogu aeg, olen ma suutnud kõik käigud ära teha, nii et ei pane tähelegi. Vanasti lükkasin ka helistamisi iga päev kokku kolm nädalat edasi, pingutades iga päev mitu tundi, et helistada, aga ei suutnud ikka. Nüüd helistan ära ja ei mõtle üldse, et see oleks ebamugav.
Lihtsalt vaikust ja tegevusetust oli mulle vaja - nagu ma arvasingi.
Ja mõelda, et ma pidin nii palju aastaid kuulama juttu, et ma pean rohkem väljas käima ja seltskonnas liikuma - kui tõde oli täpselt vastupidine. Ja ma müttasin aastaid kogu karmusega seda teha. Kurb, aga meditsiiniline statistika võib panna arsti üksikisiku jaoks rängalt kahjustavat juttu ajama. Foobiatest saab tõesti paraneda oma hirmuobjektile lähenemist harjutades, kuid minu puhul - nagu tagant järele kindlalt öelda saab - olid foobilised reaktsioonid tingitud pigem vaimsest kurnatusest ja ma vajasin rahu, mitte rohkem stiimuleid.
Kohutav! :D
Mõneti on tervis siiamaani jumala kätes ikka :D
Oleneb, millise arsti juurde satud ja kui veenvalt ennast tema eest kaitsed :D
Kuid kas on kellelgi õigus elada vaikselt ja tegevusetult, samal ajal kui teised ennast neljaks rebivad?
Arvan, et pole.
Aga ega mina süüdi pole, et ma siin maa peal tilpnen!
Ahsoo, aga telefonist pidin ju rääkima!
Nüüd nägin ka mina ära sellise funktsiooni nagu "ilupiltide tegemine" :D
Kui esimest korda oma telefonikaamera avasin, küsis ta, millist "ILU TASET" ma tahan, kümnepallisüsteemis. Ma mõtlesin, et no päris peletis ma pole... annaks endale 7 punkti kümnest ... et võtaks siis need ülejäänud 3, et kümme täis saaks :D. Paningi "ilu tasemeks" 3. Veel küsis telefon, kas ma tahaksin oma silmi suurendada ja NÄGU KITSAMAKS MUUTA? Mul on pea kõigi kaameratega just see probleem, et nägu tuleb jube kirves. Ainult hämaras tuleb selline laiem nägu, mida mina peeglist näen. Kui välguga teha, siis - vuhh - põsenukkide alla tuleb tühjus, mida minu meelest seal küll pole! Ma olen alati kahtlustanud, et mu kaameratel juba on kõhnemakstegev lääts sees.
Ka sain ma nüüd teada, misasjad on filtrid.
Need muudavad värve ja valgust - on vist nii?
Selles telefonis on tosin või enam filtrit.
Tegin endast ka selfisid ja kuigi ma ei valinud, et mu nägu kõhnemaks tehtaks, tundus mulle, et otsetehtud piltidel olen ikka täielik kurgipea. Pikali, ülevalt alla tehtud pildil oli näokuju ok, aga huvitav - kuigi kõik näo osad tunduvad õiged, tundub pilt ikka kuidagi võõras.
Värvide intensiivistamiseks kasutasin filtrit, aga kas see oli nüüd "sinine" või "nostalgia" - enam ei mäleta.
Aga seda peab "ilu taseme" kasuks küll ütlema, et mul oli laubal punnike ja pildil seda pole.
Aga üle kõige meeldib mulle selle telefoni juures see, et tal on mulle hästi sobiv märguandetoonide valik, seal oli ikka hästi vaikseid ja õrnu meloodiaid, mida saab ise ka veel vaiksemaks kruttida. Ei mingit karjatuse ja hingeldushooga ärkamist enam :D Ma ei mäleta, misnimelise äratushelina ma panin, aga see on nagu tibuvihmasabin :)
Täiuslik hommik paneb aluse täiuslikule päevale, nii et olen ülirõõmus :)
Väike lisandus veel.
Ma olen kogu aeg rääkinud, et mu nina jääb mulle ikka hullusti ette ja pool võiks maha võtta küll. Ma nüüd lõikasin sellel pildil pool nina maha, ja - kas pole oluliselt parem :D
Vaat - sihuke väike võiks olla!
Samas, mul on pikk lõug ka, pigem peaks siis kas mõlemal jupi otsast võtma või mõlemad rahule jätma. Ja noh - pika lõuaga inimestel pole erilist lõualotimuret jällegi :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar