"Aga kui hr. de Charlus esitas oma kõrgelennulised kiidulaulud tõeliselt hiilgavas ilukõnes, vürtsitatult kõige peenemate, kõige kibedamate pilgetega, mis jätsid inimesele jäädava häbimärgi, siis väljendas hr. de Vaugoubert oma sümpaatiat põhjakihti, suurilma ja ametkonda iseloomustava banaalsusega, ning süüdistusi (harilikult täiesti põhjendamatud nagu paruni omadki) halastamatu, ent vaimutu vaenulikkusega, mis oli seda enam sündsusetu, et see oli tavaliselt vastuolus arvamusega, mida minister pool aastat varem oli avaldanud ja mida ta võib-olla mõne aja pärast jälle pidi kordama - see muutuste rütmilisus kinkis hr. de Vaugoubert'i erinevatele elufaasidele peaaegu astronoomilise poeetilisuse, kuigi ta muidu küll kõige vähem tähte meenutas."
Kiidukõned, mis... jätavad jäädava häbimärgi? Banaalselt väljendatud arusaamade astronoomiselt regulaarne vahelduvus, millega valjuhäälne tobuke taevatähte meenutab?
Ja see kõik ühes lauses...
Mul on nii hea meel, et ma pärast esseesid jälle "Soodoma ja Gomorra" kätte võtsin, et veenduda selles, et ma ikka väga väga armastan Prousti.
Kuulan siia kõrvale tasakesi SEDA Yann Tierseni muusikavalikut - hästi sobib mu meelest ja on taustaks sobivalt lihtne. Keerulisemat jääd kuulama...
(Tegelikult kuulasin juba esseede lugemise ajal, nii et vahelduva eduga kaks nädalat olen kuulanud.)
VT ka armastab seda muusikut.
Me oleme nii ühtemoodi ikka :)
---
Paar minutit peale selle postituse tegemist kalpsas VT minu tuppa ja ma lugesin ka talle ülaloleva lause ette - ta oli vaimustuses! :D Ütles, et tahaks seda raamatut koolis tutvustada :D
(Pilt: Pinterest)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar