Tuleb VT ja tahab juttu ajada.
Märkab taldrikut kaheksa väikese juustu-kurgisaiaga.
Jutustab ja muudkui piidleb seda taldrikut.
Mina: Sa võid võtta, kui sa tahad.
Tema rõõmustab: Oi, kui tore, ma võtaks küll.
Lõmpsab saia alla.
Jutustab edasi, aga piilub mu taldrikut endisest veel himukamalt.
Mina: Sa võid veel võtta.
Tema: Kui palju ma võtta võin?
Mina: Nooo... sa võid kasvõi kõik ära süüa, kui sa tahad.
Tema läheb elevile, aga kinnitab, et kõiki ta küll ei võta.
Sööb kõik saiad kärmelt ära.
Selgitab: Need olid niiiiiii maitsvad. Võid oli parasjagu ja kurgid olid täpselt õige paksusega. Armastusega tehtud! Sest sa tegid nad ju endale ja sa armastad ennast nii väga.
:D
Sure thing, baby!
:D
 |
| - suhkrust lumehelves kohvitassis :) - |
Aga kuna VT seisab nüüd sama probleemi ees, mis mind kukalt sügama ajas, kui oma nime all FB's olin - et isegi mõni nendest, kes mu lapsepõlves oli kaugelt tuttav, tahab sõbraks hakata, aga ma ei taha ju jagada nendega sama infot mis kaugel elava Õe ja Venna perega (ainult nende kahe jaoks ma tegelikult omal ajal konto tegingi), siis õppisin niks-naks ära, kuidas inimest blokeerimata takistada teda PärisSõprade silmadele mõeldud postitusi nägemast :), nii et nad on küll sõbralistis alles, aga näevad ainult kõigile nähtavaid postitusi.
Eks kõik emad märkavad, kuidas lapse jaoks on nii kerge otsekohe teha asju, mida enda heaks mitu aastat teha ei viitsi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar