Olen viimastel hommikutel pidevalt uuesti tukkuma jäänud. Näen hästi tegevus- ja detailirohkeid unenägusid. Ei tea, kas mu alateadvus püüab midagi öelda?
Kuna unenägusid on palju ja need on nii pungil sündmusi ja tegelasi, ei püüagi ma neid kirja panna ega analüüsida.
Seda enam, et kella kümneni magades olen ära kulutanud oma kaks lugemistundi (üks lihtsalt loetavale, teine pingutust nõudvamale kirjandusele), prantsuse keele õppimise 40 min ja hommikusöögi 20 min :(
Noh, nii karm ma enda vastu pole, et ma end hommikusöögist päris ilma jätaksin, aga muid tegevusi pole eriti kusagile enam toppida. Eile jätsin blogides tiiru tegemata ja õppisin selle asemel prantsuse keelt, eks nii läheb tänagi.
Väikese Tüdruku unejutud ka ei edene - loen talle praegu "Jane Eyre'i" ja eks ma pean vahepeal ikka selgitama ja meenutama, nii et loeme 6 lk õhtu jooksul. Oleme jõudnud 280. leheküljele, kuid karta on, et seda raamatut jätkub meile veel juuli lõpuni, kui vahepeal muud ka loeme. Ma ei usu, et see raamat talle liiga keeruline on - mulle see 10aastaselt väga meeldis. Pealegi on seal palju lapselegi põnevat - Jane'i lapsepõlv, internaatkool, mr Rochesteri hullu naise pulmade-eelne külaskäik Jane'i tuppa, tema pruudiloori katkikäristamine... selleni me just jõudsimegi - kui ka õues vihiseb tormituul, siis hakkab päris kõhe :D
Aga täna on isegi veidi päikest... või on see pelgalt lootuse-kiireke :P
Ma juba vedasingi elektriradiaatori enda tuppa, brrrr...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar