Tegin endale korraga kaks kruusitäit kohvi ja kuuma vee.
Vee jõin ära ja koorekohvi juues hakkasin mõtlema, et midagi on väga imelik.
Sain aru, et imelik on maitse - lahja lobi!
Kohe väga imelikult lahja.
Koukisin voodi kõrvalt korvist lõhnaõlipudeli, nuusutasin: jep - ma ei tunne lõhna! See on kallis parfüüm, Paco Rabanne Black XS, ja mina tunnen ainult midagi mõrkjat ja midagi hapukat.
Mul pole nohu, pole palavikku, pea ei valuta ... täitsa veider!
Võibolla olen ikka mingi viiruse saanud, mis hiljem välja lööb, aga see hetkel täiesti põhjendamatu ja salapärane lõhna-/maitsemeele kadu on kindlasti kõige põnevam asi, mis minuga viimastel kuudel juhtunud on :D
Sellepärast väike blogitekst suursündmuse auks! :D
Ja pealegi tegin paar nädalat tagasi fotod, millel see lõhnaõlipudel peal on. Ei viitsinud kirjutada teksti, mille jaoks need fotod tegin, aga nüüd saan need siia panna :)
'Ofitsiaalne' pilt ka:
Tegelikult mulle väga meeldiks, kui mu lõhnataju igavesti minema koliks, kuna mul on selline teooria, et siis sööb inimene õigemat toitu. Näiteks kui veresuhkur madalamale langeb, siis inimene ei mõtle kummikommidest vaid õunast ja banaanist. Mina mõtlen kohe tugevamaitselistest maiustustest ja kui eriti nõrk on olla, siis maasikaliköörist. Magus alkohol annab minu kogemuse järgi kõige kiiremini energialaksu, mis ka kestab kauem kui ainult kommist saadav energia.
No põnev kohe - mis nüüd hakkama hakkab? :D
6 kommentaari:
Ära nüüd pane luhgejaid muretsema, ise rõõmsat nägu tehes. Lõhnataju kadumine võib olla seotud mingi muu probleemiga. Mõtle järgi, milline nautimisväärne oskus/omadus/tegevus sul veel kadunud võib olla. Või on mingi tervisehäire, kontrolli näiteks südant.
Oi, ei viitsi midagi kontrollida :D
Mitte enne, kui ma näiteks 40 aasta pärast millegi muuga seoses haiglasse satun.
Kui ma küünelakipudeli ninaauku torkasin, siis küll tundsin! :D
See tähendab, et äädikat ma vee pähe jooma ei hakka, kui see on ööseks veekeetjasse kallatud! I'm safe! ;)
Ma kardan, et see tuleb tagasi ... mulle meeldiks, kui ei tuleks ... ma olen niigi liiga tundlik. Juba kasvõi ainult nädal aega ilma lõhnatajuta olla oleks kergendus ...
Aga ma hoian teid kursis! :D
PS, ajuvähi vastu poleks mul ka absoluutselt mitte midagi. Oleks õnn nii õnnelikuna surra nagu mina praegu olen ... :)
Käisin vahepeal duši all ja seal hakkasin mõtlema, et äkki mul polegi olnud vaimset ärkamist või teadvuse nihet, vaid ongi ajuvähk, mis on mu muretsemist, kurvastamist, vihastamist ja solvumist juhtivad ajustruktuurid lömmi vajutanud :D
Seegi oleks üpris imepärane!
Lihtsalt teistmoodi, kui ma seni olen arvanud ...
ajuvähk on jah, 1 enamdiagnoositud haigus. doktor google ütleb sümptomite kohta, et alguses ei ole mingeid sümptomeid :D
mu emal juhtus mõned aastad tagasi nii, et peale hohu äraminekut kaotas ka lõhna ja maitsetaju ja mõned lõhnad muutusid teistsugusteks. aga ma ei mäleta, kas ta südamejama tuli pärast seda või oli varem. igatahes sai ta hiljem oma lõhnataju tagasi, niisama sai suvakalt.
Igatahes googeldasin seda lõhnaasja ja leidsin sellise lõigu: "In the story of Creation, after G‑d formed Adam out of earth, “He breathed into his nostrils the soul of life.”1 The connection between the nose and the soul remains. Olfaction is a sensation of the soul, the soul benefiting or suffering from pleasing or disturbing aromas. The physical person’s ability to share the sensations provided by smell is a window into the world of the soul."
Ooookei, vau ... see käib nüüd küll üle minu mõistuse :D
Manjana. Kusjuures lõhnataju on üks reetlikumaid asju. Paljude maitsetega on võimalik ajapikku harjuda. Nagemine ja kuulmine kohanevad vastavalt vajadusele ja siis tuleb kuskilt nurga tagant mingi ammu unustatud lõhn ja plaksti aju hakkab kohe vastavaid mälestusi ette söötma.
Postita kommentaar