Vaat, pole ime, et ma teisi asju enam lugeda ei saa ... Kõik muu jääb nii kahvatuks ta kõrval ...
Isegi VT, kes kõiki mu FB Messengeris jagatud tsitaate algelisteks ja elementaarseteks nimetab, ütleb NM kohta, et ta peab tunnistama, et see on parem kui muu lapsik jama, mida ma tavaliselt välja kirjutan :D
Kolm esimest:
*
As long as you identify yourself with them [body and mind], you are bound to suffer; realize your independence and remain happy. I tell you, this is the secret of happiness. To believe that you depend on things and people for happiness is due to ignorance of your true nature; to know that you need nothing to be happy, except self- knowledge, is wisdom.
~ Nisargadatta Maharaj
*
All that happens is the cause of all that happens. Causes are numberless; the idea of a sole cause is an illusion.
~ Nisargadatta Maharaj
Ja see on põhjus, miks pole vaja väga piinata ennast põhjuse leidmisega, kui oled endale ebamugava reaalsuse manifesteerinud. Me kipume otsima ühte põhjust: miks nii juhtus? Mida me valesti tegime?
Aga põhjused on kirjumirjud ja läbi põimunud. Võta reaalsus lihtsalt vastu ja vaata, mis sa sellest teha saad. Relax and allow.
*
Now keep quiet.
Do nothing more, just keep quiet.
Stop, be silent.
~ Nisargadatta Maharaj
Hakkasin ükskord duši all mõtlema, et nüüd olen igasugust head-paremat kenasti täis, et osa oma heast karmast võiks küll surres 'teisale kantida'. Küll ma aga kogun jälle, kuidas saaks see teisiti minna?
No idamaa religioonides peetakse seda võimalikuks: bodhisattvad sünnivad, elavad õilsat elu ja võiksid kenasti nirvaanasse jalutada, kuid nad otsustavad, et eksistentsi läbihammustamine käis neil nii kenasti, et nad tulevad ikkagi tagasi teisi toetama, sünnivad uuesti, annavad surres oma pälvimused vabaks nagu katuselt alla saputatud kotitäie raha - võtku, kellel on õnne/head karmat läheduses olla.
Vähematel memmedel on see ehk ka võimalik? Ma bodhisattvaks ennast ei pea :D
(Ma ei pea ennast üldse kellekski ja see on mõnus! :) )
See mõte tundus nii loogiline, kodune ja omane, nagu mõnikord juhtub ... hakkasin lausa mõtlema, et olen seda ehk varemgi teinud? See seletaks, kuidas minusugusest silmakirjalikust, pugejalikust ja kadedast lapseks sai suhteliselt egovaba tädi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar