Kõige pealt väike naljake, hehehee... Mitte adopted vaid abducted :D
Siis,
mulle nii meeldib, et Swan on ka kompromissitu: kui sulle su elu ei meeldi, siis ära tee mitte ühtegi ebameeldivat asja ja hakka tegema neid, mille tegemist naudid, kuid oled edasi lükanud.
"Tähtsad asjad" on illusioon. Tunded aga on küll tähtsad - nii meie, kui ka teiste tunded.
Eriti meeldib mulle see lause: "I'd tell them to make every minute of their life about how they feel."
Ainult tunde järgi otsustada. Mõistuse abil leida variandid ja kõhutunde abil kaaluda.
Kuni ei pea, seni näib, ei saa niimoodi elada.
Ilmselt kuni on tugevust teisiti elada, pole vaja teadmatusse hüpata ja (näiliselt pimedana) kõhutundest lähtuvalt elu seadma hakata. Alati liikuda hea tunde suunas. Kokkuleppeid mitte sõlmida peale selle, et räägid inimestele ilusti ette ära, et kui saad, siis teed/tuled/tood/viid, aga kui ei saa, siis ei.
Mulle tundub, et ainult vabana on võimalik täiesti õnnelik ja terviklik olla.
Nagu ma kusagil varem olen öelnud: tavaeluks liiga nõrk olemine võib olla suur õnn ja vedamine!
Veel üks asi, mida oma nahal olen pikemat aega kogenud: mida paremaks su vaimne-emotsionaalne olukord muutub, seda kiiremini kõik üha paremaks läheb ja - seda vähem sa üldse hoolid, millal sa mingist punktist üle/läbi saad oma tervenemises. Kui sa enam ei muretse selle pärast, millal sa ometi mingist asjast lõplikult aru või üle saad, kaob kogu ängistus, mis "vanade halbade asjadega" seotud on. Sa usaldad protsessi ja ei püüa seda enam juhtide ega selle üle valvata.
Ja muidugi - andestades endale andestame ka teistele ja meil pole enam raskusi, mida hinges kanda ja 'lehitseda', et meelest ei läheks, kui ebaõiglaselt inimesed ja elu meid ikka kohtlesid toona ... ja et me lasime sel sündida.
Kas on võimalik paraneda, jäädes tavalisel viisil seotuks inimestega?
Ma pole leidnud sellist võimalust ...
Kui leian, siis kohe räägin! Promise! :) Tore ju oleks!
4 kommentaari:
Kas tal mitte ka pole üks laps? Ei tea, kuidas ta kasvab ka? Mis tast saab? Sest muidu veel, aga kui sa emaks saad, siis ikka ei ole võimalik tegelda vaid meeldivate asjade ja iseenda tunnetega..
Ma polnud temast enne midagi kuulnud, nüüd siis uurisin. Päris hirmus manipulaator :)
Kai Klaarika,
Tal on jah üks väike koolipoiss, kes minu meelest käib tavalises koolis, aga muidugi turvameeste ja hoidjaga, kuna nad mõlemad (st nii Teal kui ta laps) saavad nii palju tapmisähvardusi.
Kui oled väsinud, ei tee teiste vajadustel ja ootustel enam vahet.
Kui oleme puhanud, reageerime igale vajadusele hoolivalt ja loovalt, ei pea üldse ennast selleks kokku võtma, mõte ei jõua vahele nagu kukkuvat vaasi püüdes - sa ei kaalu, kas püüda kinni või mitte.
Väsime aga niimoodi, et tegeleme teiste soovide täitmisega ... kui siis ilmuvad vajadused, oleme juba kurnatud ja käitume, nagu need oleksid järjekordsed kapriisid. Ja siis tunneme, et ei saanud hakkama.
Kader,
Jah, pole kellegi kohta nii palju inetusi lugenud.
Ma ei võtaks tõsiselt inimeste juttu, kes kedagi tuliselt vihkavad. Kindlasti on tal keeruline iseloom, väga keeruline ja õudne lapse- ja teismeiga. Lõpuks on ta 33-aastaselt neljandas abielus!
Nii selgelt, ilma ette ja taha vabandamiseta ja ilma saja miljoni erandi üles lugemiseta, mis minu meelest teeb enamiku vaimsete õpetajate jutu kuulamise piinavaks - võibolla mul on tähelepanupuudulikkushäire - ei räägi/kirjuta praegu keegi teine. Teal on rahu teinud sellega, et iga tõde kriibib kedagi ja absoluutselt iga jutt paneb sada inimest kriiskama, ja jumal tänatud, et ta saab aru, et nii lihtsalt on ja pole võimalik muudmoodi seda tööd teha! Teda on rõõm kuulata - ta hoolib tõest rohkem kui IGA ÜKSIKU kuulaja nunnutamisest ning on sealjuures abistavam kui nunnutavad uinamuinatajad. Aga jah, ta ise ulatab vahendid enda ristilöömiseks, sest ta tahab sellest hoolimata avada inimeste eneseteadvust, tuues kuuldavale mustreid, mida inimesed püüavad mitte teadvustada.
Mis on põhjus, et ta kogu selle vihkamise välja kannatab?
Mis juhib teda endiselt kivirahe all edasi rühkima / jutlustama?
Inimkannatused. Human suffering.
Ta on seda ise ka öelnud ja see on ilmne, kui hüsteeria ja solvumine on möödas.
Aga tänapäeval - paned hiina stiilis kleidi selga ja inimesed kukuvad kriiskama, et oled rassist ja halvustad hiinlasi.
Aga ikka tuleb panna see kleit selga, mis meeldib.
Maailm on hullumaja nii või teisiti.
Ja alati ka on inimesi, kes hakkavad virguma ja vajavad abikätt / -sõnumeid.
Ma mõtlen seda - kui 10 erinevat inimest, kellega mul on elu jooksul konfliktid olnud, paneks kirja minu kõige inetumad sõnad ja teod, nii nagu need neile kõrvalt või vastasena vaadates tundunud ja näinud on, siis ilmselt otsustaksid minu blogi lugejatest ka 95%, et ma pole tegelikult see, kes ma olen kõik need aastad tundunud olevat.
Ja ainult 5% suudaks meeles pidada, et väljendatud tõde maitseb nagu tõe väljendaja ise.
Inimesed on niimoodi tehtud lihtsalt. Ju siis peab nii olema :)
No igaõhtune söögutegemine näiteks ka nõuab kokkuvõtmist, olen valgustamata. Pime naine hallis elus:)
16.mai Ekspressi Kohvri osakonnas kirjutas Lii Unt tšakratest lahedalt. Mulle meeldis. Imepäraselt ilus väike nimi on tal ka.
Postita kommentaar