Puhastasime täna köögis hamstripuure (nagu igal laupäeval 16:00 - 16:30 :D - ka VT armastab regulaarsust, minust ei maksa rääkidagi - mul jääks kõik üldse tegemata ja ma vaataks hommikust õhtuni telekat, kui mul päevaplaani poleks, sest mulle tunduks kogu aeg, et liiga palju, hoomamatult palju on teha ja ma ei tuleks üldse voodist väljagi suure hirmuga!..., aga see selleks! :) ) ja VT uuris minult, kuidas ma käituksin erinevate kiskjate rünnaku puhul.
Hüääni puhul ütlesin ma, et ma röögiksin koleda häälega ja vehiks kätega, teeksin ähvardavaid liigutusi ja püüaksin hääle ja keha abil endast suurt ja tugevat muljet jätta.
See oli õige vastus.
Ta mingist YouTube'i videost kuulis, et nii tulekski käituda.
Pantri puhul ma jäin hätta. Mina nimelt arvasin, et pole üldse tähtis, mida ma teen - ta sööb mu nagunii ära.
Selles videos aga öeldi, et tuleb pantrile otse silma vaadata ja aeglaselt taganeda.
"Aga karu eest ei maksa ka ära joosta," õpetas VT, "tuleks mängida opossumit."
Siinkohal purskas naerma - ta oli kavatsenud öelda "surnut".
Surnut tuleks mängida - nagu opossumid Jääaja filmis ja päris elus ka.
Aga nüüd hüplesime me mööda kööki ringi, mängides pisikesi vahvaid opossumeid, ja kujutlesime, kuidas panter segadusse sattunult taganeks.
Nalja kui palju! :)
Tegin ettepaneku, et me võiksimegi edaspidi sellisel (VT jaoks mõnikord) nukral teemal nagu surm rääkides öelda "surm" asemel "opossum".
Näiteks:
"Kullake, ma pole kolm päeva su hamstrit näinud - äkki on ta opossumiks muutunud?"
Naerame, ja pudistame kogemata pool põrandat saepuru täis.
Ma jätkan:
"Või hoopis: linnupoja, ma pean sulle midagi ütlema. Sinu vanaisa on - opossum!"
:D
Surma teemal vist polegi nii palju nalja varem saanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar