Kaks kunstnikku

Maagilise häälega Antony Hegarty laulab Edgar Allan Poe luuletusest The Lake inspireeritud laulu.
Video puudub, see on lihtsalt pilt, kahjuks.


Siin on Edgar Allan Poe variant, Antony tegi ümber:

In spring of youth it was my lot
To haunt of the wide world a spot
The which I could not love the less-
So lovely was the loneliness
Of a wild lake, with black rock bound,
And the tall pines that towered around.

But when the Night had thrown her pall
Upon that spot, as upon all,
And the mystic wind went by
Murmuring in melody-
Then-ah then I would awake
To the terror of the lone lake.

Yet that terror was not fright,
But a tremulous delight-
A feeling not the jewelled mine
Could teach or bribe me to define-
Nor Love-although the Love were thine.

Death was in that poisonous wave,
And in its gulf a fitting grave
For him who thence could solace bring
To his lone imagining-
Whose solitary soul could make
An Eden of that dim lake.

***

Mis muidu...

VT on täna ekskursioonil ja alles tuleb nüüd, millalgi, loodetavasti :D

Ja üks meie hamstrike jäi soolakiviratta kinnituse taha jalgupidi kinni ja mina olin selle ohmukese pärast nii mures, et võtsin ta lahtiselt enda tuppa elama. Toppisin põrandaliistude ja mööbli vahele jäävad praod reklaampaberirulle täis ja lasin tal kardina taha uue pesa teha. Lõpuks oli väike sellike nii uljas, et hakkas mul siin julgelt raamatuid krõmpsutama ja mulle tuli aru pähe: võtsin puuriseinalt ludinad, mille taha varvas võib kinni jääda, lihtsalt maha ja tõstsin selle roninastiku jälle tema oma koju tagasi.

Tegin temast toredaid pilte. Tõmbasin need arvutisse ümber ja enne väiksemaks tegemist vaatasin, et üks on halvasti välja tulnud ja selle kustutaks ära - ei märganud, et mul olid veel kõik uued pildid valitud, nagu nad ühekorraga fotokast tulid. Vajutasin 'delete' ja kõik pildid kadusid - see arvuti pole nii patroneeriv, et üle küsiks: kas sa ikka tõesti tahad neid asju kustutada?

Ah, noh, triibikust hampsust saabki paremaid pilte :D, hall on nagunii igalt poolt hall, ainult kaks musta silmanööbikest... Hallu on meil intelligentsem, aga millegipärast agressiivsem. Hallu pärast pidime meie vontsudele eraldi puurid muretsema. Ja nüüd ka - kui ta teise hamstri lähedusse panna, hakkab ta kuidagi latsutades sisistama - huu!, see on tõesti jube! Niisugune viha pisikeses peakeses! Aga kui triibikut näha pole, on ta väga uudishimulik ja vahva, armastab paisid ja suu-lõhnasid nuhutada :D Kuidagi on kujunenud nii, et mina hellitan rohkem hallut ja VT triibikut. Aa, mis ma ajan, ma tean täpselt, kuidas see on nii välja kujunenud: hallu tuleb ju kohe majakesest välja, kui ma kööki süüa tegema ja laulma tulen. Tema hakkab kohe oma puuri laes turnima, et võõõõõta-võta-võta mind ometi välja ja anna mulle maiuspalasid!!!

Ja muud nagu polegi...

VT'd ootan...