Mul käisid eile esimest korda Halloweeni-nõiad.
Kuna Mees oli mingil tournament'il, arvasin ma, et ukse taga on tema. Tõmbasin kampsi spordimaikale peale ja jooksin palja nabaga uksele. Krapsasin aga ukse lahti ja seal taga oli 3 murjanit. Ahhetasin üllatusest ja ütlesin siis: "Kullakesed, mul pole teile tõesti midagi pakkuda!" Nemad uudistasid mind pool sekundit ja hakkasid sellest hoolimata mingi paberi pealt 'nõiakeelset' laulu laulma. Vaatasin seda suu ammuli. Kahe esimese tüdruku tagant vaatas mind mustaks värvitud näoga poiss samamoodi suu ammuli vastu. Kui tüdrukud olid oma laulukese lõpetanud, vaatasid nad mulle suurte silmadega otsa. Laulu ajal oli mulle meenunud, et mul on kaks väikest kõrremahla ja õuna. Tõin siis need kolm, kui ukse tagant vupsas välja veel üks poiss. Tõin ka talle õuna ja lehvitasin.
Siis helistasin Mehele ja pahandasin, miks ta läks kodust ära ilma hoiatamata, et täna on Mardipäev - ta ju teab, et mina lehti ei loe, telekat ei vaata, Interneti uudistekülgi ka ei külasta... Mees ütles, et pole Mardipäeva... ilmselt olid Halloweeni-tähistajad... Oo, jaa!
Veel üks pidu!
Mees ütles ka, et kui midagi pole, võib ju raha anda. Oh, muidugi võib - kuidas ma selle unustasin? Ma tõesti mõtlesin, kui nad laulma hakkasid, et mul pole absoluutselt mitte midagi kodus peale poole paki maasikaga hommikukrõbuskeid...
Kahjuks oli Väike Tüdruk vannis ja ei näinudki neid väikseid murjaneid, kes olid umbes-täpselt tema vanused :) Tõesti kahju, tal oleks põnev olnud...
1 kommentaar:
Kusjuures meil ka käisid. Aga meie omad ei laulnud ega midagi, tahtsid niisama saada. Meil õnneks ei olnud anda, aga mulle see ameerika traditsioonide ületoomine ei istu väga nagunii. Küllap nemad jätsidki meile pooliku õuna ja pirni ukse taha, et nagu trick või nii.
Postita kommentaar