Köhh-köhh!

Tjah, seesamunegiet... Väikesel Tüdrukul oli eile kurguvalu ja täna sellele lisaks veel palavik 37,5. Mõtlesin, et luiskan talle, et pole mingit palavikku - sest täna pidi olema esimene ujumistrenn ja ka tema elu esimene inglise keele tund. Saatsin ta hambaid pesema ja juukseid kammima... ise piilusin kõrvalt: põsed punased, huuled kuivad ja katki, silmad läigivad... - ehh, ei saatnud ikka kooli igaks juhuks...

Tal on palavik või pisike haigestumine alati varuks, kui mida erilist ja väsitavat ees on. Nagu mulgi. Mina olen lihtsalt oma palavikke ignoreerinud, et kui on alla 38 kraadi, siis ilmselt mu nõder psüühika üritab mind lihtsalt sekeldustest säästa ja kruttis palaviku üles... kahju küll, aga ma alles näitan talle, mõtlen ma, ei tee temast väljagi, vaat siis!

Aga võibolla ongi mingi tõbi, sest mina jäin öösel suurde nohusse, kuigi magan salliga! ja nüüd on lisandunud väike kurguvalu ja samuti palavik.

Algul ma olin nii teotahteline - tegin 1,5 tundi joogat, võtsin tolmu, pesin põrandaid, viksisin kingi ja saapaid, mõtlesin ka uhti-uhti-uhkesti linna kablutada ja Väikesele Tüdrukule ujumismütsi ja pärlitekomplekti ikka ära osta, aga siis jäin uimaseks ja suutsin suurivaevu lõunasöögi valmis teha, mille maitset ma otseloomulikult ise üldse ei tundnud - isegi kohvi maitset ei tundnud.

Ja Mees ütles, et ta läheb ostab ise lapsele pärlikomplekti ja ujumismütsi, kui ta kolmapäeval linna asju ajama läheb... et haiget emmet ei tohi oma mänguasjade järgi poodi saata. Nii armas temast, ma poleks kunagi tulnud selle peale, et paluda Mehel pärlikomplekti otsima minna Kaubamaja lasteosakonnast, ja veel ujumismütsi tont teab kust... Ta on mul ikka nii lahke ja hea ('nii pehme ja soe, nii pehme ja soe...') :D