Veerevad võluvad päevad...

Elu on viimasel ajal kuidagi eriti lill olnud :)

Elan ikka rõõmsas uskumatuses ja segaduses sellest, kui väga õueskäimisest loobumine on mulle energiat vabaks jätnud. Ja need igapäevased südamekloppimistest köötsuvajumised on täiesti kadunud ühe erandiga - sõin ühel päeval pool suurt pakki Cheetose maisikrõpse ja pärast seda oli jälle nii halb, et püsti seista ei saanud. Aga see on hea, kui keha nii tugevalt rämpsu tõrjub. Ise ka mõtlesin, et mis mul arus oli, et seda sodi suhu ajasin :p

Ja ma olen olnud nii rahulik ja tüüne, helgemeelne, et VT kusagil nädal aega tagasi iga kord koolist tulles küsis, kas ma olen unine :D, sest ma olin nii tasane. Nüüd on ta juba harjunud :) ja eks ma sulan tema sädinat kuulates tasapisi üles ka :)

Ja varem hakkas mul selg pärastlõunati valutama (kui olin lõunasöögi teinud, võibolla koristanud ja valmistusin poodi minema) - nüüd pole seda olnud nädalate kaupa!

Aktiivsena hoian end joogat tehes ja värsket õhku hingan kohvitassiga rõdul.

Eks ma iga päev mõtlen, et pean selle elevandiluust tornis elamise lõpetama, aga kui ma küsin endalt miks?, mida ma sellega võidan?, siis jään jänni ja lükkan 'väljamineku' edasi.

---

Loen praegu pisitasa üht joogaraamatut ja seal on kirjeldatut arvukate teadusuurimuste järeldust, et jooga aeglustab ainevahetust.
Võibolla selle pärast ma üpris vähese söömaga olengi?
Rääkimata sellest, et ma ei kulutagi eriti palju energiat.
Ja kui kulutan, siis taastan selle vaikuse ja puhkuse, mitte toiduga.

---

Instagrammist lugesin, et empaatide roll maailmas on negatiivse energia endasse imemine (absorbing negative energy). Hau naiss! :P
Polegi siis ime, et ma ei taha õue peal 'käsna mängimas' käia ja püsin kenasti kodus, kus "triibulisse patja pea / surume ja tundub meile / inimesed kõik on head".

---

Klassi lõpuosa on VT'le raske.

Esiteks ei saa ta õmblusmasinaga hakkama ja mina ei oska teda siin kuidagi aidata, sest mina omal ajal ka ei saanud :p Iga kord, kui mulle niidirullide peale (ja alla) panekut näidati, mõtlesin ma, et nalja teete või? :D Ma peaks selle meelde jätma? :D Üles ja alla, paremale ja vasakule, sinkadi-vonkadi? :D
No can do.

Kahjuks teeb VT jaoks asja veelgi keerulisemaks see, et ta on issult pärinud kehva ruumilise mõtlemise, nii et ta ei saa aru, mispidi ta asja õmblemiseks sättima peab jne... Ka matemaatikas on praegu just ruumiliste kujundite teema ja kui mina näen sopilise kujundi peale vaadates kohe ära, kuidas see tuleb osadeks lahutada, et saaks pindala ja ruumala arvutada, siis VT jääbki vahtima ja imestama, et kuidas sellele krõnksule lähenema peaks, kui see pole tavaline risttahukas. Ei oska aidata ka, kui vastus on enda meelest silmaga näha.

Aga see kõik on nii tühine selle kõrval, et kodu on praegu paradiislik paigake, kallistuste ookean.
Vähemalt siin on kõik juba pikemat aega soe ja rõõmus.

---

Minu viimaste päevade repeat-beat: Maarja Nuut "Veere, veere päevakene":





Loodan, et ka teil on kõik mõnusasti ja et te hoiate end hellasti :)