See on alati kolmemeetrine, sest ma avan üht artiklit lugedes muudkui järgmisi aknaid, mis loetut võiksid täpsustada; sageli on artiklite all "sarnaste artiklite" soovitusi ja nii need aknad muudkui avanevad, kuni tuleb midagi muud tegema hakata või magama minna ja siis ma salvestan kõik need aknad kausta "pooleli".
Hiljuti leppisin endaga kokku, et enne iga uue raamatu või hobi käsilevõtmist vaatan selle kausta üle. No ja muidugi ei saagi ma millegi muuga enam tegelda, sest igast kolmandast artiklist sünnib kuus uut, mida lugeda :p
Aga nagu ma nädal või paar või rohkem tagasi (kuigi hindan tundide ja minutite möödumist üsna täpselt, on mul päevadest edasi aja kulu hindamine täiesti sassis :D) ütlesin, olen ma (ajutiselt?) rahu teinud sellega, et ma süstemaatiliselt ennast ei arenda ja ei õpi, sest tarvitseb vaid arengu suhtes avatud olla ja see toimub iseenesest ja täitsa kindla peale ja tõenäoliselt paremini, kui 'süsteemi' abil. Otsustasin, et olen lihtsalt Mehe ja VT jaoks täielikult olemas ja muuga läheb nagu läheb - küllap ikka ilusti! :)
 |
| - KIN fables (YouTube) - |
Eile jõudsin oma "pooleli" kaustas Mari Metsalliku postituseni "Saba taga ajamisest", kus Mari rääkis täpselt samast asjast:
"Kui oleme rahutud, on meis valguse puudus ja see tähendab, et meie mõtted ei ole piisavalt puhtad. Ärge laske elu mööda voolata, kuna ajate taga suurt vaimsust ja õnne. Unustage see hoopis ära ja keskenduge hetkes siin ja praegu headuse ja helluse jagamisele. Te märkate, et vaimne areng on iseeneslik ja loomulik ja järgneb teile ise, teda ei pea taga ajama. Me tunneme piinavat igatsust vaimse arengu järele ainult siis, kui seda ei toimu. Ehk me oleme nagu pausi peal ja suurest tahtmisest areneda on meie areng üldse peatunud. Laske minna, laske lahti ja sel hetkel, kui seda teete, hakkab vaimne teekond."
"Mil iganes inimene on rahutu, on tema mõtted ebapuhtad, on temas juba piisavalt materjali hetkel siin ja praegu endaga tõsise töö tegemiseks ehk oma mõtete puhastamiseks. Ta ei vaja rohkemat, sest peab enne õppima hakkama saama olemasolevaga. Ometi just sellised inimesed tunnevad suurt vajadust rohkema järele."
Mis puutub arengukipitusse, siis see kehtib üleüldiselt - ei maksa rabistada ja 'ahnitseda'!
Ma olen endale ka mõelnud, et kui ma ei suuda täie endastmõistetavusega kõigi inimeste suhtes ka paduväsinuna hooliv ja lahke olla, siis pole mul vaja kuskilt mingit arendavat raamatut otsima minna vaid tuleb juba minu sees olevad asjad ära klaarida. Ehk siis seesama - kõigepealt ole hooliv, pehme, soe ja lahke, alles seejärel või tõsisemalt hakata jooksma mööda kursusi, rännakuid, kuhjata voodi kõrvale raamatud, külastada laagerid... Ei ole hea näha inimesi, kes on end kurssi viinud kristallide ja aroomiõlide toimega, valdavad mingeid reiki või hingamistehnikaid, kuid on valvsad, kriitilised ja kergesti solvuvad..., aga eks iga inimene annab oma parima ja on alles 'teel'.
Leian, et Mari sõnum - te arenete harrastades hoolivust - on hästi oluline ja õige.
Aga ma ei tea, kas meestele on see sobiv tee...
Mulle tuleb kogu aeg meelde see, et Gunnar Aarma jättis armastuse jagamise naise hooleks ja ise oli nõudlik, edasipürgiv ja kergesti ärrituv. Mitte selline paks naerev buda :) Kuid tema kirjutatud raamatud olid ülimalt huvitavad ajal, mil sellist kirjandust vähe liikus. Kas ta oleks need kirjutanud, kui ta oleks naeratamise ja hellusega tegelenud?
Ma pole veel aru saanud, kas mehelik ja naiselik tee arengule ongi nii erinev või ohverdavad õpetlased end :) (loobudes pehmusest - pingutajad on ju karmid!), et meie saaksime lugeda ja areneda :)
Nii või teisiti - hästi tore, et ka naiseliku energiaga kirjutisi on nüüd väga palju leida :)
Way to go, Mari! :) Muahh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar