 |
| - pinterest - |
prillipoes käisime täna Mehega ja...
kevad on lõpuks ometi kahtluseta puhkenud...
Ma olen ikkagi üllatunud, et kõik on nii kenasti:
me elame ikka veel 'oma kodus' :),
VT'l läheb koolis igas mõttes hästi,
Mees on tubli, hea ja rõõmus,
mina... oh, eks muidugi VEELGI tublim :D, 'heam' ja rõõmsam :)
Kes oleks aasta tagasi julgenud kõike seda loota?
See on nii veider ja tore! :)
---
VT istus mul süles, kõrva-auk minu nina ees...
Ma ütlesin: "Kuule, las ma kallan sulle mullivett kõrva - vaatame, kui kaua ta mullitab?"
VT pööritab silmi: "Kust sulle niisugune tobe mõte tuli?"
Mina: "No ma ei tea, Sul on selline väike ja armas kõrv, mis lausa kutsub endaga mängima."
VT: "Kas sa kujutad ette - ka minu sõbrad on mulle seda öelnud, et mul olevat 'armsad väiksed kõrvad'?"
Mina naeran: "Jah?"
VT: "Jaa, kujutad ette. HH ükskord hüüdis, et 'oi, kui armsad väikesed kõrvad sul on'. Mina vastasin viisakuse pärast, et 'sinul ka', aga tema hüüdis HL'i, et kuule, tule vaata kui ilusad väikesed kõrvad VT'l on, ja selle aseme, et öelda: "Kuulge, käige koos kõigi oma kõrvadega Kuu peale!" HL tuligi, vaatas ja hüüdis ka nunnutades, et oi, tõesti! - nii väikesed ja armsad!"
:)
Selline see elu meil siin praegu on :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar