Lauake, mata end

No, ma pole veel uute märkmike jahile jõudnud, aga kindlasti lähen, ja seni näitan teile, milline mu kirjutuslaud praegu välja näeb... Varsti on ta ilmselt suurema paberikuhja all, sest kui ma endale midagi kena ostan, siis hoian seda esialgu mõned päevad oma voodi juures, et noh... saaks mitu päeva järjest voodis rõõmust hüpelda ja käsi plaksutada, kui pilk peale langeb...

Kõigepealt mu kohvikandik

Tavaliselt on see mul eemal, lauanurgal...

Selle päeva fotodel on mul piimakannuke ka...

Kas pole mõnus? :)

Piilume laua alla ka...

Vaat, veekannu hoiangi nüüd riiulis...

keegi tegi meil siin kannukaane katki

ja ma mõtlen, et ehk siin kukub kannu vähem konni tolmu sisse...

Muide, mulle on viimasel ajal tunduma hakanud, et ma teen mõnel juhul vahet professionaali ja pühapäevapildistaja tehtud fotodel. Ma pole tugeva visuaalse 'esteetilise vaistuga', nii et fotode kriitiline vaatlemine pole mul kunagi eesmärgiks olnud. Seega olin ise kõige rohkem üllatunud, kui äkisti mõttes mõnd fotot kiitsin, et väga professionaalne! Et kust ma seda võtan? :D  Paistab, et mitu aastat fotoleheküljel izismile passimine on äkitselt mõjuma hakanud :D Aga kõik oma elu varasemad aastad  vaatasin fotosid ainult selle huviga, et mis seal peal on?, mida pildistati?

Mõistagi ei püri ma ise harrastusfotograafiks; olen teinud täpselt ühe pildi, mis mulle väga meeldib - see oli siin blogis ka üleval..., selle peal olid punasele joogamatile laotud raamat(ud?) ja värvilised mulineeniidid... ja Kääbiku DVD. Võibolla ka õe draakon-kilpkonn.

Iga kord, kui ma olen hakanud lugema mingit artiklit sellest, kuidas paremini fotosid teha (ja ma pole neid kunagi otsinud - vahepeal lihtsalt juhtub, et mõni blogija hakkab järsku rääkima kuidas tema pilte teeb), tundub see juba viienda lause juures mulle ületamatult keeruline. Ma olen väga rahul, et olen õppinud foto suurust vähendama (võtab arvutis vähem ruumi) ja servi maha lõikama. Aga VT tõmbas oma tahvlisse sellise app'i, mis korjab nahalt ära sünnimärgid ja vistrikud, kaotab kortsud ja ühtlustab jume. Sellega saab oma silmi protsenti määrates suuremaks teha, nina jälle väiksemaks, suud nagu vaja - suuremaks tumedamaks... Inimesed näevad välja nagu nukud :p ja VT ütles, et tohutult lihtne on ka.

Aga programmi nime ma ei mäleta, minul on ikka see va Paint ja olen rahul sellegagi :)

Kuidagi vihmane on viimasel ajal, mis?

Aga VT'le vihm väga meeldib, eriti vihmaga joosta...

ta tunneb end läbi vihma kihutades tugeva, võimeka ja õnnelikuna... :)