Salapärane riiklik tasemetöö oli tõepoolest ajaloos. Sain teisipäeval sõbrannaga kokku ja tema ütles, et saladuses hoiti seda selle pärast, et ei tahetud lapsi koormata. Et nad oleksid rahulikud ja üle ei tuubiks ega muretseks - õppida nagunii ei saa, kui ei tea, mis aineks õppida.
Nii et head kavatsused olid selle otsuse taga, mis kõikjal üle Eesti nii suurt pahameelt tekitas.
Ei arvestatud sellega, et kõik õpetajad on ka mures. VT ütles, et oli näha, et õpetajad on stressis ja neile anti IGAS AINES tavapärasest rohkem õppida, et kui nende aines töö tuleb, siis lapsed ikka teaks-mäletaks midagi.
Ups!
Kurb, et see hea kavatsus niipidi käänas. Täitsa kahju neist otsustajatest nüüd. Küllap nad on ehmunud.
***
Nägin, et poes müüdi Eesti päritolu kanepiseemneid. No kanepiseemnetes olevatest ainetest on nii palju head räägitud, et muidugi ma tahtsin ära proovida. Aga nende kestad on jube kõvad! Nagu toorest tatart näriks. Maitse on selline ... murumaitse või võililleseemnete maitse. Pole sugugi paha - otseselt maitsev ka mitte, aga need kestad on küll tüütud. Kaalusin isegi nende seemnete minemaviskamist - ja ma ei viska mitte kunagi toitu ära :D Kui midagi läheb untsu, siis ma püüan sellest untsus asjast midagi muud teha. Näiteks kui ma üritasin sellerist, tomatist ja õunast smuutit teha ja see tuli tükiline ja ebameeldiva maitsega, siis ma tegin borši ja kallasin selle mögina sinna juurde :D
Ma mõtlen, et ma püüan neid kanepiseemneid mõned tunnid leotada ja panen siis oma banaani-keefirilobi sisse. Püüdsin leotamata ka, ja kannmikser täitsa hekseldabki need terad katki, poleks uskunudki!, kuid need jäävad siiski liiga ebameeldivalt kõva laastupudina mu lurri sisse alles.
***
VT'le õpetatakse koolis Briti inglise keelt ning mõned sõnad on teised, mida me USA sarjadest ja filmidest kogu aeg kuuleme. Usun, et selle eest siiski hinnet alla ei võeta, kui vahetad sõnad ära nt film/movie, lift/elevator jne - ei mina tea, kumba kasutatakse Inglismaal, kumba USA's. Minu arust vahet eriti pole, aru saab ikka igaüks.
Aga on üks äärmiselt veider asi, nimelt sõna 'eat' minevikuvormi 'ate' laseb õpetaja hääldada /et/.
ET!
Ma leidsin, et see on küll väga imelik ja ma pole elu sees kuulnud, et keegi seda sõna nõnda hääldaks, aga nüüd järsku hakkas kipeldama ja ma lõin guuglisse 'ate pronunciation' ja tuleb välja, et Cambridge'i sõnaraamat online hääldab (seal saab kuulata hääldust) seda sõna tõesti /et/.
Me koos VT'ga muudkui plõksisime mõlemat nuppu (USA & Briti) ja muudkui imestasime.
Inimene õpib ikka kogu elu :)
6 kommentaari:
Meile õpetati nii umbes 35 aastat tagasi ka suurema osa kooliajast Briti inglise keelt ja "ate" hääldasime alati "et".
Kas neid kanepiseemneid kohviveskiga jahuks ei anna lasta? Ma mõtlen, et kui söömise eesmärk on neist mingid ained kätte saada, siis oleks ju mõttekas.
Väga hea mõte! :)
Aint meil pole sellist aparaati.
Meie ostame oma kohvioad juba pudistatuna :p
No ausalt, ma olen inglise keelt vähemalt 8 õpetaja käe all õppinud ja olen kõigele alati 'eit' öelnud :D
Seda, et sõnad USAs ja Inglismaal täitsa erinevat asja võivad tähendada, tuleb õnneks vist üsna harva ette, kuigi kahjuks vahel väga populaarsete igapäevasõnadega (chips, biscuit, pants jne).
Ma olen üle 10 aasta üle maailma inglisekeelses keskkonnas elanud ja pole veel ühtki inglast kohanud kes /et/ hääldaks - ikka /eit/!
Ahah! No vaat.
Muide, mis puutub sõnasse 'biscuit', siis seda ma hääldan küll siiamaani vahel valesti :D, ma panen u ka sisse :D
Ma ei teakski, et ma seda valesti hääldan, kui vennanaine poleks rääkinud, kuidas teda naerma ajas, kuidas mu vend sõna 'biscuit' hääldas. Z ütles, et kui ta muidu parandas mu venna hääldust, siis see sõna tundus talle koos u'ga nii naljakas ja armas, et ta mitu kuud ei öelnud vennale, et ilma u'ta öeldakse :D
Mina kuulasin seda täielikus segaduses :D
Täitsa nali. Mul on üle kümnete aastate meeles, kuidas ebareeglipäraseid pähe õppisime nagu luuletusi iit-et-iitn jne. Inglise keele kallakuga klassis, kusjuures. Kindlasti on veel miljon sõna, mida valesti hääldan, õnneks ma põhiliselt ainult loen inglise keeles ja keegi ei kuule :)
Mul alles ükspäev sai töö juures nalja kui olin ühele inglismannile öelnud, et mu mees "went to the dentist" ja siis vestluse käigus hiljem mainisin, et "the doctor". Inglismann tegi suured silmad, et "you just said he went to the dentist?" Pärast seletas "we don´t call dentist the doctor." Ha-haa, hea teada:) Meil siin on ühed arstid puha, aga vot brittidel on konkreetne värk, ei mingit üldistamist. Inimene õpib kogu elu, tõepoolest.
Postita kommentaar