Väga asjakohane ettepanek, seega.
Läksin sinna, kallistasin Z'd ja patsutasin piigasid. Täitsa oma nägu olid veel :)
Maša hõikas mulle: "Tere tulemast!" Ma usun, et ta tundis mu kenasti ära, Leenust oli raskem aru saada, aga vähemalt ei peljanud ta mind nagu Vana-Issakest :) Sain ikka sülle ka võetud. Mõnus on neid hapraid lapsekehasid vaadata ja süles hoida.
Mul olid neile juba ammust ajast kingitused ka:
Leenule hästi pehme loomake;
Mašale suur siidise karvaga ämblik, keda saab üht kummipalli pigistades juhtida;
Vennale (harrastuskalamehele) ehtsa kala kujuline pastakas - täitsa mugav ka!, Ahhaast leidsin.
Vennanaisele poolvääriskivide komplekt (25 tk vist), mis peaksid tooma kõike noh - armastust, õnne, rikkust, tarkust.
Ämblik oli kõigi suur lemmik, aga pehme loomake lendas küll silmapilk põrandale ja sinna ta jäigi - pole need piigad sellised nunnutajad :D, teinekord tean paremini... Tegelikult mul on tunne, et ma võiksin neid ämblikke mitu tükki osta, sest ega nad igavesti vastu pea ja iga paari kuu tagant oleks vaja uut :D
Rahvas leidis igatahes, et see on best gift ever, mida lapsele kinkida...
Ja mina veel poolihääli küsisin, ega Maša ämblikke karda, enne kui selle kingi üle andsin! :p
Lastega räägivad nad eesti keeles ja kuulsin venda ka naisega eesti keeles rääkimas. (Z vastas 'okei!')
Vahva, nad plaanivad ikkagi Eestisse jääda! :)
Kui olin kõik austraallased ära kallistanud, siis läksin kööki pr. Emmakese juurde ja vabandasin, et laian siin tema korteris, aga talle heitsin vaid põgusa tere-pilgu (no tegelikult Z jooksis vastu mulle ja siis jäingi temaga jutustama, läksime koos laste juurde).
Kuna ma eelmine kord Emmakese juures käies kallistasin teda (Emmakest) ja midagi kohutavat ei juhtunud, siis sirutasin seegi kord käed embuseks välja.
Sellest, kuidas ta mul ümbert kinni võttis, sain juba aru, et ta kavatseb nüüd sajanditeks mulle kaela kiikuma jääda. Ok, mida iganes - embame!
Ma arvan, et üle viie sekundi tere-kalli teha on ebamugav, niisiis hakkan end sirgu ajama.
Tema ripub kaelas.
Mina võtan käed ta seljalt ja patsutan mõistaandvalt.
Tema ripub kaelas.
Mina ütlen end veel rohkem sirgu ajades: "Noh-noh, aitab nüüd kah!"
Tema ripub kaelas.
Ajan selja tahapoole kaardu (silda).
Tema ripub kaelas.
Minu kehasse valgub vastikus ja viha ja ma hakkan teda õlgadest eemale lükkama. Järjest suurema jõuga.
Tema hoiab elu eest kinni.
Minu silme ees hakkavad vilksama kaadrid, kus ma teda rusikatega näkku ja kõhtu löön.
Lõpuks laseb ta lahti.
"Kas sa tead, et see on teise inimese üle võimu näitamine, kui sa edasi head nägu tehes klammerdud inimese külge, kes tahab eemalduda?" küsin ma temalt minema pöördudes. (Me oleme sellest TUHAT korda rääkinud).
"Ei! See pole üldse see," vastab tema õndsalt naeratades.
Mina oma tasakaalu enam tagasi ei saa ja kui Vend hakkab telefonidest rääkima ...
(Õde jättis venna kätte mulle oma vanema telefoni - minu oma on hakanud hästi kiiresti tühjaks saama -, aga Vend tahtis seda mingitel põhjustel omale ja pakkus mulle oma vana kosu, mis pidi mingis mõttes parem olema)
... ei saanud ma mitte millestki aru. Leppisin vennanaisega kokku, et tulen suve alguses Lääne-Virusse ja läksin ära.
Ma olen Emmakesega sellest kallistamises omal ajal palju rääkinud.
Teised on ka, eks ta teistele tegi võimalusel sama...
Tema räägib, et kallistamine kinnistab armastust jne. (Teadusuurimused ja sensitiivid kinnitavad seda, lähedushormoonid paiskuvad verre jne.)
Ma olen talle öelnud, et see toimib vaid armastavate, lähedust soovivate inimeste vahel. "Seks kuulub ka armastuse juurde, aga kuidas sulle meeldiks, kui sinuga asuks sinu soovi vastu seksima mingi mees kellega sa sugugi seda teha ei taha, ja kui sa siis leiad, et sind vägistati, teatab see mees sulle õnneliku näoga, et te ju hoopis armatsesite!"
Aga noh, ta ei mäleta selliseid asju.
Ta ei mäleta, et ma iial kallistamise/vägistamise üle kurtnud oleks.
Ma ei viitsi ka enam lahata seda teemat.
Sinna see tärkav suhtemine igatahes kadus. Vähemalt kolm järgmist aastat ei suuda ma teda silmaotsaski näha.
---
Nõksa hiljem,
teate mis? Ma panen kommentaarid parem kinni.
Aitab mulle juba eilsest vihastumisest.
Nagunii keegi ütleb, et Emmake ju armastab mind (tal pole halli aimugi, milline inimene ma olen ja armastamisest teab ta veel vähem)
või et kui ta poleks selline, siis poleks ta ju ... TEMA :D - ma hiljuti ühest blogist lugesin sellist arvamust ja meenus, et ka mulle ütles keegi vanas blogis Emmakese kohta nii.
Minu meelest see pole loogiline, aga paistab, et mingi osa jaoks inimestest on.
