Mustlastest

Kui läksin esimesse klassi, oli mu üheks klassivennaks paksu musta juuksepahmaka ja tõmmu jumega mustlaspoiss Roman. Ta hoidis täielikult omaette ja minu mäletamist mööda ei teinud ka teised lapsed temast välja. Teda vastama kutsuda polnud mõtet, sest ta vaikis ja vaatas maha. Oli näha, et ta tunneb end koolis halvasti ja keegi ei imestanud, kui teine klass algas ilma Romanita.

Rohkem kokkupuuteid mul mustlastega polegi. Mõned korrad on keegi püüdnud ennustada, ja kuigi ma usun, et mõnedel neist see võime on, ei usu ma seda nendest naistest, kes tänaval ligi astuvad.

Minu keskkoolisõbranna ja pinginaaber aga kartis neid hirmsasti, sest üks oli talle ennustamisest keeldumise eest mingeid needusi järele sajatanud. Kui läksime üle Rakvere turuplatsi ja ta järsku sammu kiirendas, siis teadsin, et ta märkas mõnd mustlasnaist.

Aga viimasel ajal olen vahel huviga vaadanud sarja "My Big Fat Gipsy Wedding" ja nende elu tundub nii huvitav. Tüdrukud ei lõpeta sageli keskkooligi, sest naise haridus komplitseerib pereelu - seda enam, et poisid tulevad koolist ära varem veel ja hakkavad suurte meestega tööl kaasas käima, et endale ja oma tulevasele perele blingi lubada. Niisiis mustlasmehed rabavad tööd ja hoolitsevad oma pere ja teiste naissoost sugulaste eest, kel meest või isa pole. Naised aga ärkavad, panevad end ilusti riidesse, meigivad end ja asuvad koristama. Siis solaarium ja maniküür, toidupood ja tagasi koju koristama ja meest ootama. Naised istuvad kodus, sest kui nad ringi kolavad, hakkavad liikuma jutud, et tegemist on kombelõdva naisega, kes ei austa oma meest. Ka tuleb tütardel silm peal hoida, sest tüdrukute laitmatu maine on eriti oluline kultuuris, kus ükski mees ei taha "kasutatud asja".

Selles sarjas kujutatud mustlasmehed on sageli hullud eputrillad :D See on lihtsalt uskumatu, millises vaimustuses on nad dekoratiivsetest riietest, lausa kostüümidest. Nende pead on juuksegeeli täis ja nad on enda võlude osas nii enesekindlad :D - koomusk! Üks flirtis endaga peeglis tükk aega ja nentis: "Being sexy is a hard job but someone's gotta do it!" :D

Meie mõistes ei näe nad sugugi mehelikud ega ligitõmbavad välja, aga nad on ise enda üle nii rõõmsad! :)

Emad ja vanemad (juba abielus) õed valvavad teismelisi tüdrukuid kullipilguga, sest väga tavaline on, et neiuke laseb jalga esimese ettejuhtuva poisiga, kes temast välja teeb. Tüdrukud soovivad  iseseisvuda ja pesast välja lennata ja neile tundub, et parim viis selleks on salaja abielluda. Paraku juhtub sel puhul mõnigi kord nii, et enne kui abielluda jõutakse, on poisil tüdrukust isu täis ja viimane peab häbelikult koju tagasi minema.

Nii juhtus viimases osas, mida ma nägin, 15-aastase mustlastüdruku Nukkie'ga. 14-aastaselt põgenes ta poisi juurde ja elas poisi kodus. Poisi õde oli tema parim sõbranna - sõbrannadega on seal kitsas, sest kedagi ei lasta ju üksi kodust välja. Ütleb, et läheb sõbranna juurde, aga kes teab, eksju!?

Aasta hiljem oli selge, et poiss temast enam ei hooli ja tüdruk helistas oma emale, et küsida, kas ta tohiks koju tagasi tulla. 

Eks jah!

Poisi ema ja õde viisid Nukkie oma vana kodu lähistele, kust ta edasi läks taksoga. Poisi ema väljendas lootust, et Nukkie ema "üleandmisele" ei tule, sest muidu läheb nagunii kakluseks, tuleb III Maailmasõda :D, nagu ta ütles... Nad on alati nii lärmakad ja bravuurikad, kõvad kutid ja mutid seal koos, aga kui tüdrukud nuttes hüvasti jätsid (nad olid ju teineteise ainsad sõbrad) ja ema neid karmil häälel laiali minema käsutas, hakkas ema ka nutma ja tunnistas, et ta armastab Nukkiet nagu oma tütart - elas ta ju aasta aega nende perega. Aww!

Läheneb siis Nukkie oma kodule ja ema on juba aknal ootamas, kari nooremaid lapsi ümber. Kui takso saabus, ütles ema lastele, et nood ei segaks vahele sellele, kuidas ta Nukkiet kohtleb, sest tüdruk peab aru saama, et kodust ära jooksmine pole OK, ja ka pisikesed peavad õppetunni saama.

Ilmselt oli oodata karjumist (karjumist, solvamist ja kaklemist on selles šõus sama palju kui blingi)!

Nukkie vedas end oma kohvritega aeglaselt ukse poole, mille lävel seisis ema, kõige tillem puusal. Kõigepealt jooksid emast mööda, tulnukat kallistama tema pisikesed õed-vennad, kes hüüdsid, et armastavad teda :) Nukkie vedas end, nina maas, ema ette, nüüd liikus kaamera ema nägu näitama ja - see naine, kes oli oma rumalale tütrele otsustanud õppetunni anda, vaatas Nukkiet sellise lõputu õrnuse, armastuse, õnne ja hellusega, et ma ei tea, kas ma üldse midagi sellist varem näinud olen. Õppetund jäi tol korral andmata. Ema sirutas käe kallistuseks välja ja ütles: "Mul on nii hea meel, sind näha. Ma armastan sind!"

Mõni hetk hiljem nõjatus Nukkie voodile ja küsis oma nooremate õdede-vendade käest: "Kes tahab kalli?" ja talle hüppasid otsekohe kaissu 4 armsat põngerjat.

Tavaliselt lõppeb see sari mingi kaklusstseeniga, aga see oli nii armas ja jättis minusse hästi tugeva emotsionaalse jälje. Mina arvasin, et kogu see rahvas lihtsalt lärmab ja teeb suuri sõnu, aga kõikjal võib leida tohutut, sügavat armastust. See, et emad oma laste peale röögivad, ei tähenda, et nad järgmisel hetkel ei lubaks neile just seda, mida varem on kindlalt keelatud :D ja hättajäänud võetakse tagasi sama suurde või veelgi suuremasse armastusse. Paistab, et karjutakse ainult nende peale, kes selle kenasti välja kannatavad :D

Väga omapärane ja huvitav rahvas! :)

- izismile.com -

Pildil kaks tõmmut kaunitari (tõenäoliselt mitte mustlased), ema ja tütar, mõlemal eri värvi silmad!