esmaspäev, 16. veebruar 2015

Tsipake unenägudest

Jälle midagi Alkeemikutelt (loen praegu oma uudistevoos neid artikleid, ma iga nädal ei viitsi - nagu blogidegagi - aga siis jälle võtan kätte ja loen järjest terve pataka; mulle tundub see rahulikum kui iga päev püüda kõik uus üle vaadata).

 Inimestel, kes unenägusid mäletavad, esineb teistsugune ajutegevus 
2014. aastal läbi viidud uuring leidis, et inimestel, kes sageli oma unenägusid meenutada suudavad, esines erksam tegevus aju selles piirkonnas, kus ühinevad oimu- ja kiirusagar - eriti võrreldes inimestega, kes suudavad harva unenägusid meenutada. Erinevusi ei leitud mitte ainult seoses magamisega, vaid ka uuringus osalenud inimeste ärkveloleku ajal. Eelnevad uuringud on avastanud, et unenägusid rohkem mäletanud inimesed reageerivad paremini helidele nii magades kui ka ärkvel olles.

Tjah, huvitav!
Mina nimelt mäletan pea igal hommikul oma viimast unenägu, vähemalt mingeid motiive sellest ja erakordselt hapra unega olen ma ka. Tavaliselt on mu unenäod seotud eelneva(te) päeva(de)ga või siis hoopis eesolevaga. Ma usun küll, et minu neurootiku-aju juurdleb ka une ajal pidevalt selle kallal, kuidas iga järgmist argipäeva enda jaoks valutumaks muuta.

Olen loobunud terve unenäo üleskirjutamisest, sest muidu peaksin vähemalt pool tundi varem ärkama :D, aga nii 4-5 rida kirjutan enam-vähem igal hommikul küll...

Näiteks täna öösel nägin, et olin mingis hütikeses ühe 5-aastase poisiga, kes tahtis välja kolama minna, kuigi liikvel oli zombisid - mitte nii palju ja karjakaupa nagu "Elavate surnute" sarjas, aga oli. Samas teadsin, et tema saatuseks on saada päästetud mingi zombi poolt. Aga kust mina pidin teadma, kas parasjagu ajab teda taga õige või vale zombi? Niisiis mõtlesin, et kui ta ilma loata välja läheb ja zombi kuklas kinni tagasi jookseb, siis ma ust lahti ei tee. Otsustasin ära ja siis mõtlesin kibedalt, et keda ma petan - kui ta ukse poole jookseb, siis mul pole südant seda ust kinni hoida hoolimata sellest, et mul pole seal majakeses midagi, millega ennast kaitsta (teda nagunii enam mitte, kui tal juba hambad kuklas on).

Kogu see unejupp sai inspiratsiooni telekava filmitutvustusest ja see kõlas nii:
"Pärast seda kui ebaharilik zombi päästab rünnakust tüdruku, tekib nende kahe vahel suhe, mis võib muuta kogu elutut maailma." Lugesin seda, ja mõtlesin, et appikene kui haige värk.
Filmi nimi oli "Metsamajake".
Nii põgus kokkupuude ja nii sügav mõju!

Kommentaare ei ole: