***

Mul saavad siin kommenteerida küll vaid registreeritud kasutajad, kuid viimased paar-kolm nädalat on miski spämm läbi lipsanud. Millegipärast on see äärmiselt ebameeldiv ja ma ei taha, et need reklaam-kommentaarid viis minutitki minu blogis üleval on - seepärast panen kommentaarid ajutiselt modereerimisele, kuni see hull spämmirobot mu blogi ära unustab. Tegemist on miskitlaadi laenupakkumisega väga vigases eesti keeles... Miks selliseid asju küll tehakse? Ei usu, et keegi iialgi on blogisissekande kommentaariumisse poetatud kuulutuse peale ühendust võtnud.

Neid reklaame kustutades nägin, et olin oma viimase kommentaari valele inimesele adresseerinud...
Milline segadus! :D
Ma vabandan asjaosaliste ees!


***

Homme viin VT kolmeks tunniks klassiõe sünnipäevale ja kuna sealsamas elab minu enda kunagine  klassiõde/praegune sõbranna, siis ajan sel ajal temaga juttu. Ja järgmisel reedel läheme Mehega miskile suurele peole... Ei teagi, miks Mees minna tahab..., aga kutse oli kahele ja ta eelistab, et ma kaasa tulen ja ma ei julgegi teda üksi rahvamassi saata. Pealegi on mul selle peoga seoses soojad mälestused - 16 aastat tagasi läksime Mehega samale peole, olles äsja kursakaaslaste ja sõprade tasandilt armund paari staatusesse nihkunud :D  
Oli see vast aeg... :)

                                                                    - pärast pidu -

Aga nagu ikka, kui miskid peod-liikumised on ees, kipun ma häääästi vaikseks ja liikumatuks jääma. Nagu oleks mul iga kuu kohta kindel arv liigutusi ja sõnu, mida kulutades veel normaalseks jään. Kui liigutusi ja sõnu saab liiga palju, siis libisen endal käest ja muutun ainult mingiks pindmiseks kihiks, kes kädistab ja sädistab; sügavam kiht on sulgunud ja kättesaamatu. Niimoodi olla mulle ei meeldi, parem juba mitte olla.

Aga kui päevad veedan ettevaatlikus vaikuses, muutuvad unenäod tohutult seiklusküllasteks ja kiireteks, täis söakaid, hoogsaid ettevõtmisi ja suhtlemisi. Ja see mind üldse ei häiri - pigem lausa meeldib!
Unenägudes ei väsi ma suhtlemisest ja ringi rallimisest mitte kunagi :D
Super lahe oleks, kui saaksin päeval vaikselt lugeda ning öösiti unes sekeldada ja teiste inimeste unenägudesse imbudes ära suhelda. Ei, tegelikult oleks veel parem, kui saaksin öösel lugeda ja päeval unenägudes igal pool ära käia ja kõik ära korraldada :D

***

E, kes on alati kiire vastaja olnud, pole mu viimasele sõnumile - et ma kokku saada ikka ei taha ja võiks pigem kirjutada - reageerinud.
Mul on temast kahju, aga enda osas tunnen kergendust :p

***

Loen praegu David Mitchelli "Pilveatlast" inglise keeles.

Kunagi, kui vene keelt püüdsin õppida, andis Issake mulle mingi raamatu ja lohutas korduvalt, et tegemist ei ole kirjanikuga - seega on lugeda lihtne. Imestasin selle üle veidike, kuid nüüd näen, kui raske on lugeda, kui autori igasuguseid murrakuid loob/kasutab ja sõnu muudab. Hakkasin huvi tundma, milline see David Mitchell ka välja näeb, guugeldasin, ja sain sellise tegelase:

No ma ei tea... :D - see polnud kohe üldse see, mida mina ette kujutasin. Kujutasin ikka targa näoga inimest, mitte beebinäoga rõõmurulli :p

Ma polnud kohe üldse rahul, uurisin edasi ja näe - oligi neid David Mitchelle kaks tükki; see esimene oligi koomik ja õige mees näeb välja nii:

Täpselt nagu ma ette kujutasin! :)

Tore! :)