---

Kui ma saan Facebooki sõbrakutse, siis ma vaatan alati järgi, kesse tahab sõbruneda?
Mind huvitab tavaliselt - miks? Sest need on võõrad inimesed ja rohkem kui pooled on kusagilt mujalt maamuna pealt. Ja minu sõprade arvust on ju näha, et... noh, ma pole just eriti sõbralik inimene :D

Eile sain sõbrakutse miskilt asiaadilt, ütleme Lin Yo'lt, ja kui ma tema profiili klikkisin, siis nägin, et enamik tema 18 sõbrast kandis mingit vormi minu perekonnanimest! Tavaliselt eesnimena. Wow!
Sageli jääb täiesti arusaamatuks, miks keegi araabiakeelne feissbuuker minu sõbraks soovib saada, aga antud juhul on inimesel erihuvi teatud nimetähtedega inimeste suhtes! Esimest korda näen ja kuulen sellist asja.


***

VT on nüüd siis suvelaagris.
Kuigi lubati nad paigutada 2- ja 4-kohalistesse tubadesse, tuli esimene öö magada saalis, madratsitel.
VT arust on voodipesud mustad ja tekk karvane ja nagu ma öösel pool üks saadetud sõnumist lugeda võisin, käis lärm seal saalis ka pärast südaööd edasi.

Noh, ma olen VT'le alati öelnud, et ta on helide osas kaugelt liiga hellik ja vähesed inimesed on sellised õhku mööda hiilijad nagu mina, kes ma ka väga armastan vaikust ja püüan elada ja liikuda võimalikult helitult. VT nimelt leiab, et Issi kolksutab, trambib ja karjub kõva häälega. Tegelikult on Mees ainuke inimene meie peres, kes ei hiili vaid elab ja liigub inimese moodi. Mina tõesti liigun nagu kass keelualal :D

Nii et mõneti leian, et VT'l oli viimane aeg kokku puutuda sellega, kuidas inimesed elavad ja mis hääli nad teevad. Teisalt - peale õppetunni (et meie Issu pole miski ebanormaalne kol(ks)umats) ei looda ma sealt midagi. Pole lootustki, et VT harjub ja lepib koliseva eluga.

Küll aga on lootust, et täna saadakse korralikesse tubadesse ja enam ma nutuseid telefonikõnesid ei saa.
Eks kui see puhkus jääbki temas õudust äratama, siis tuleb ikka leida keegi, kes on autoga nõus läti piiri äärde tundmatusse kohta sõitma meie lapsukest otsima :), isegi Mees oli nõus oma sõpradelt küsima. Tema tegelikult kahtles algusest peale, kas see on sobiv ettevõtmine meie hellikule...