Mees tuli just uksele, tal oli üks keeleküsimus, ja ütles siis, et tal on raamatukogu tähtaeg ja ta peab täna raamatukogus ära käima - kas minul pole sealt midagi vaja? või laenutada mulle midagi?
Ta on hästi delikaatne inimene. Tema puhul tähendas see jutt, et äkki läheks koos raamatukokku.
Mina olen ikka veel voodis.
Loen hommikuti mõned artiklid ja joogablogid läbi - ja täna pole ma sellega veel ühelpool. Oleksin muidu ka oma blogisse tähelepanu-teemalise postituse teinud, aga no ei jõua täna enam! Kohe algab koristamine ja lõunasöök ja õueskäik ja VT-aeg, jooga, õhtusöök, dušš, meditatsioon, VT-aeg, Daily Mail ja ongi päev läbi.
Aga Mehele vastasin, et muidugi tahaks midagi uut ja põnevat, aga mul on endal nii palju lugemata raamatuid... oleks vaid rohkem aega. "Laena mulle aega," ütlesin Mehele. "Võta kohe kolm nädalat!"
Ma ei arva, et minuga midagi hirmsat juhtub, kui ma raamatuid ei loe, aga see on ikka pöörane lugu küll, kui ma olen kodune ja jõuan päevas heal juhul 10 lehekülge lugeda, kusjuures lugemine on üks mu meelistegevusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar